Mis on teie edasine plaan erakonnas, nüüd kui esimehe valimised on läbi?

Olen erakonna liige ja mu plaan on jätkata oma tööd riigikogus ja põhiseaduskomisjoni esimehena.

Tulemus erakonna esimehe valimistel – oli see teie jaoks pettumus või ootuspärane?

Ma arvan, et see ei olegi niivõrd oluline. Minu jaoks oli tähtis see, et meie erakond leiaks selle uue hingamise, meil oleks diskussioon, et me päriselt vaataksime otsa sellele, mis on läinud valesti, mida peaks tegema paremini ja miks see kõik juhtus. Meil oli ajaloo kõige suurem üldkogu – kõik see on suures osas põhjus, miks ma kandideerisin, et erakonna elujõud taasäratada ja selle üle mul on tohutult hea meel. Mina jäin selle üldkoguga väga rahule.

Te kandideerisite erakonna esimeheks, aga mitte juhtorganitesse. Mis põhjusel?

Sellel põhjusel, et mul oli visioon, kuidas partei esimehena tegutseda ja ma ei kandideerinud juhatusse, revisjonikomisjoni ega aukohtusse. Valisin ühe nendest positsioonidest, kuhu kandideerida, minu meelest on see mõistlik.

Millist muutust Kallase juhtimise all soovite erakonna liikmena näha?

Erakonna liikmena oli mul õnneks võimalus kaks nädalat väljendada seda, mis muutust mina näen, et erakonnas peaks aset leidma. Ma arvan, et väga oluline osa on parteikontori ülesehitamine, otsuste struktuuri loomine ja piirkondade mehitamine. Need kolm asja on minu meelest kõige kriitilisemad enne kohalikke valimisi, milleni on üle 400 päeva minna. Ootus on sama.

Mitmed erakonnas mõjukad poliitikud said sisevalimistel kesise häältesaagi, näiteks Taro, Reinaas, Hussar ja Tali. Mida see teie hinnangul näitab?

Tali kandideeris esimest korda, et see ei ole võib-olla päris asjakohane, aga ma ei loeks midagi välja. Inimesed kandideerivad ja erakonna üldkogu otsustab, keda toetada.

Ma arvan, et praegune mõttelaad kindlasti väga suuresti oli kohalike valimiste peal. Meil said väga mitu nii-öelda kohalikku piirkonna eestvedajat juhatusse. Ma arvan, et see on ka õige, et kohalikel valimistel on oluline, et on palju erinevaid piirkondi ja mitte ainult Toompea poliitikuid.

Kõige suurem väljakutse, mis antud juhatusel käes on, on ikkagi kohalikud valimised. Kuna koalitsioonilepingule on alla kirjutatud, seda me täidame. Selle elluviimine paralleelselt toimub. Aga juhatuse väljakutse on organisatsiooni ehitamine ja kohalikel valimistel hea tulemuse tegemine.

Kallas ütles enne valimisi toimunud intervjuus, et Joakim Helenius mõjutab kõrvalt rahadega erakonda. Kallas tõi eraldi välja teie valimisprogrammi. Kuidas te neid väiteid kommenteerite?

Kuna meil on valimised läbi ja see oli ilmselgelt tehtud selle eesmärgiga, siis ma ei näe mingit põhjust seda enam esile tuua. Ma olen põhjendanud, mis on meie seos Joakimiga. Joakim on olnud erakonna suurrahastaja pikka aega, minu meelest see ei ole midagi eriskummalist. Selle proportsioonist välja tõstmine ei olnud minu meelest heatahtlik, aga see ei ole enam absoluutselt tähtis.

Tarmo Jüristo on öelnud, et Eesti 200 peamine probleem koalitsioonis on see, kuidas eristuda Reformierakonnast. On see teie hinnangul asjakohane väide? Tegeleb erakond tegeleb sellega, et Reformierakonnast erineda?

See väide vastab kindlasti tõele, aga niisuguse nüansiga, et see on üks olulisemaid asju. Mina näen asju maisemalt – erakonna suurim väljakutse on ikkagi organisatsiooni ehitamine ja arenemine. See loob usaldusväärsuse, et sul on ka laiem kandepind. Ma arvan, et see on hästi oluline, et oma ideid viia inimesteni, kes on valmis ka erakonna eest panustama. Ja siis muidugi on ka oluline eristuda. Kristina Kallas on välja toonud, et tal on väga palju mõtteid sellega seoses. Nüüd on aeg tal need ellu viia ja ma soovin talle selles edu.