Viimastel aastatel on USA vabariiklased ja Donald Trump suurendanud toetust latiinode seas, samuti moodustavad erakonna toetusest üha suurema osa mustanahalised. Ka noorte meeste seas naudib Trump üha suuremat populaarsust. Just nende valijagruppide toel suutis Biden 2020. aasta valimised napilt võita. 

Biden teatas juuli lõpus, et ei osale uuesti presidendivalimistel. Harris on nüüd taas pööranud pilgu valijagruppide poole, mis traditsiooniliselt on olnud demokraatide selja taga.

The Wall Street Journali küsitlusest selgus, et Harrise toetus on mustanahaliste valijate seas kasvanud 13 protsendipunkti võrra. Kogu valijagrupist toetab 81 protsenti Harrist, samas 2020. aasta presidendivalimistel toetas Bidenit ligi 90 protsenti USA mustanahalistest. 

Ka latiinode seas on Harris demokraatide toetust kasvatanud, kuid toetus on siiski ligi kuus protsenti väiksem kui 2020. aastal. 

Samuti parandab Harris demokraatide positsiooni alla 30-aastaste valijate seas, toetusprotsent on siiski madalam kui 2020. aastal. Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et paljud noored mehed on nüüd koondunud hoopis Donald Trumpi taha. 

Valijad leiavad endiselt, et Trump tuleb paremini toime majanduse, inflatsiooni ja sisserändega. Abordi küsimuses eelistavad valijad aga Harrist. 

Paljud analüütikud leiavad, et Harris peab nüüd rohkem tähelepanu pöörama valgetele valijatele. Noored naised kalduvad endiselt demokraatide poole, Harris on abordiõiguse tulihingeline kaitsja. 

Analüütikud toovad välja, et Harris juba suurendab valgete valijate seas toetust ja võib just selle najal jõuda Valgesse Majja. Valged valijad moodustavad 70 protsenti USA valijaskonnast, juba väike toetuse kasv võib kaalukausi kallutada Harrise kasuks. 

"Sinna see liigub. Ma arvan, et nii juhtubki, suures osas seetõttu, et naised, sealhulgas valged naised, tunnevad abordiõiguse kaotamise tõttu rohkem huvi valimiste vastu," ütles John McCaini 2008. aasta presidendikampaania nõunik Greg Strimple.