Pakosta ja Läänemets suhtuvad erinevalt kongide välisriikidele rentimisse
Eesti justiitsminister plaanib reformida vanglasüsteemi, et tühjad pinnad riigile koormaks ei jääks. Parima lahendusena näeb ta kongide rentimist riikidele, kus pole piisavalt ruumi kõigi vangide majutamiseks.
Tartu vanglas on ruumi 933 vangile. Üks 600-kohaline vanglahoone on kasutusest välja võetud ehk täituvus on 29 protsenti. Päevane kulu vangi kohta 2022. aasta seisuga on pisut üle 90 euro päevas, Soomes näiteks 200 eurot.
"Ühes kuus kinnipeetava kulu on kuskil 3500 eurot tema majutamise kulu, sinna juurde tulevad tervishoiukulud, mis täna ei ole justiitsministeeriumi hallata; sinna juurde tulevad hariduse andmise kulud, ja sinna juurde tulevad muidugi kõik erinevad sotsiaalteenuste kulud enne ja peale vanglat," lausus vanglateenistuste juht Rait Kuuse.
Et täita riigieelarvet vähemalt 30 miljoni euroga aastas, plaanib justiitsminister Liisa-Ly Pakosta viia valitsusse ettepaneku rentida jõude seisvad kongid välisvangidele. Sarnane rendisüsteem on kasutusel näiteks Norras, Belgias, Hollandis. Pakosta sõnul on olulisim turvalisuse tagamine.
"Meie jaoks kõige olulisem tingimus oleks igal juhul turvalisus – Tartu turvalisus, Eesti turvalisus. Ja ma rõhutan üle, et see tegelikult ei tähenda ainult umbes 400 töökohta, hästitasustatud töökohta, vaid see tähendab ka seda, et Tartu turvalisus kasvaks. Meil on Tartu vanglas juba rahvusvahelised sõjakurjategijad, me teame, kui head treenitust, väljaõpet on vaja neil inimestel, kes neid vange valvavad, kes turvalisuse eest seisavad," ütles Pakosta.
Idee järgi ei saaks mitte ükski võõrvang linnaluba ning pärast karistuse kandmist pöörduksid vangid tagasi oma asukohariiki. Siseminister Lauri Läänemets kahtleb rendisüsteemi turvalisuses.
"Erinevate riikide, erinevate elualade kuritegelikud grupeeringud saavad seal vanglamüüride vahel kokku eestlastega, sõlmivad seal kokkulepped ja pärast vabanemist või oma kontaktide kaudu alustavad mingisuguseid kuritegelikke tegevusi. See võib muuta Eesti oluliselt ebaturvalisemaks riigiks," leidis Läänemets.
Ka ei veena teda, et süsteem oleks Eesti riigile piisavalt tulus. Idee elluviimisel vajaks siinne vanglapersonal lisaväljaõpet.
"Põhimõtteliselt me peaksime olema valmis kokku leppima seda, kui palju personali, milliste oskustega nad peaksid olema. Küllap see tähendaks meile väljakutset, et juurde õppida teise riigi teatavad töölähenemised. Teisipidi (on väljakutse) kindlasti ka keelebarjäär," lausus Kuuse.
Kõigi kolme Eesti vangla peale suudetaks lisaks ära majutada umbes tuhatkond kinnipeetavat. Õiguskantsleri kantseleis valmib uuel nädalal rendisüsteemi õiguslikkuse kohta põhjalik analüüs.
Toimetaja: Marko Tooming