"Impulss" küsis teisipäeva õhtul, miks läheb Eestil võrreldes teiste Euroopa riikidega kehvemine ja millist mõju kärped ja uued maksud majandusele avaldavad.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tõi saates näite, et Leedul on viimastel kriisiaastatel läinud Eestist paremini ja ka Läti on Eestist ette minemas.

"2020. kuni 2023. aastani on Leedu sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta indeksina ehk võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega kasvanud kahe protsendipunkti võrra, Eesti oma samal ajal langenud kahe protsendipunkti võrra. Need on diametraalselt täiesti erinevad arengud. Eesti on viimase kahe aastaga kaotanud 11 kohta rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis. Leedu on samal ajal kasvanud, läinud meist mööda. Läti on kasvanud. Teades, millistest faktoritest rahvusvaheline konkurentsivõime koos seisab, ütleksin, et Lätil on võimalus meist järgmisel aastal mööduda," selgitas ta.

Swedbanki juhi Olavi Lepa hinnangul peaks võrdluses Leeduga panema Eestit eriti muretsema jooksevkonto defitsiit.

"Mis paneb Leedu puhul üllatuma, on see, et Leedul on jooksevkonto defitsiit plussis nii teenuste kui ka kaupade arvestuses ja meil miinuses. See peaks panema meil väga palju häirekellasid tööle – meil ei ole enam riigina kaupu ja teenuseid, mida müüa, mida välismaalane tahaks tarbida samas ulatuses nagu meie tahaks välismaalt tulevaid teenuseid ja kaupasid tarbida. See peaks panema tööle väga suured häirekellad, sest meie raha voolab välja. Ja samal ajal on meil riigieelarve ka miinuses," selgitas ta.

Lepp märkis, et Eestil on põhimõttelised väljakutsed, kuid poliitikud tegelevad pigem väikeste küsimustega.

"Meil on vananev ühiskond, meil on fundamentaalsed probleemid, aga tegeleme väikeste asjadega ja proovime leida lahendusi. Praegu on suured küsimused laual ja me oleme jäänud kuidagi hätta oma konkurentsivõimega. Kui võtame viimaste aastate trendid, siis sõda me ei saanud kontrollida, aga see toimub – sanktsioonid on väga õiged ja selle tulemusel on meil osad toorainehinnad üles läinud. Aga oli juttu põlevkivist ja sellest loobumisest, selle tõttu on meil energiahinnad üles läinud, võib-olla mõned energiavalikud veel ei olnud õigel ajal tehtud," rääkis Lepp.

"Kolmas: alampalga tõstmine. Jah, on arusaadav, et soovime inimestele paremat elu, aga kui selle tulemuseks on ennaktempos koos muude sisendhindadega selline kulubaasi kasv, siis tulemus on see, kus inimesed, kes olid tööl, on töötud, neil pole oma piirkonnas tööd ja nad tulevad riigi poole, et palun toetage. Kus on siis läbimõeldud valik? Kuidas me sinna punkti jõudsime?" lisas ta.

Lepp rõhutas, et poliitikud peavad oma otsuseid läbi kaaluma ja kuulama ka hoiatusi.

"Kui on korduvalt hoiatatud, et need sammud viivad ühel hetkel täieliku tasakaalutuseni, siis me nüüd olemegi selle ääre peale jõudnud. Meil ongi palju näiteid, kus ettevõtted ei kanna seda koormat kõike korraga enam ära. Ühe asja elavad üle. Kolm korraga – väga keeruline," ütles ta ja tõdes, et küll tuleb Eesti raskest majandusseisust välja, kuid selleks tuleb nüüd teha tarku valikuid.

Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo nõustus Olavi Lepaga.

"Olen nõus, et meil on fundamentaalne väljakutse. Just see mõte, et täna on meil töötavate inimeste arv väiksem kui mittetöötavate inimeste arv. Ja me ei räägi töötutest, vaid ülalpeetavatest ehk inimestest, kes pole võimelised vanuse, tervise või muul põhjusel töötama, pluss need, kes sisetarbimise eufoorias võib-olla valisid vabakutselise töö, kus nad teevad tööampse või muud sellist," rääkis Realo.

"See teeb väga murelikuks just selles mõttes, et isegi siis, kui me ühel hetkel näeme, et kõiki töid teevad ära robotid, milleni, ma arvan, ühel hetkel jõuame – ja Eesti riigina võiksime sinna panustada, et tegeleda väga kõrge tehnoloogilise innovatsiooniga –, siis nende jaoks on vaja inimesi, kellel on oskused ja teadmised ja, mis peamine, neil peab olema ka natuke kõrgem matemaatika. Me jõuame tegelikult koolihariduseni välja. Ehk see osa, mida täna tunnetame, et oleme olnud uhked oma laste Pisa testide üle, aga küsimus, mida laps selle teadmisega peale hakkab pärast kooli lõppu, seda me pole päris hästi läbi mõelnud," lisas Realo.

Endine rahandusminister Mart Võrklaev ütles saates, et valitsus on majandust stimuleerinud, kuid see pole võluvits. Võrklaev kaitses kärbete tegemist.

"Ilma kärpimata riigirahandust korda ei saa. Kui riiki õhemaks ei tee, siis eelarvet korda ei saa. Need kärpekäärid ja kokkuhoiukohad, mille oleme teinud – loomulikult kui sa võtad raha majandusest ära, siis mingi mõju sellel on, aga samal ajal riigi eelarvedefitsiiti on jätkuvalt kolm protsenti SKP-st ehk me stimuleerime riigi poolt majandust väga tugevalt ja tegelikult rohkem kui see riigile jõukohane on," rääkis ta.

"Ja nagu ütles IMF oma konkurentsivõime analüüsis Eesti kohta, et ühel hetkel see hakkab meie konkurentsi kahjustama ja pikaajaliselt ilmselt on juba kahjustanud, sest kui riik pumpab raha majandusse, on tellija, siis kokkuvõttes me ei keskendu nii väga välisturgudele, oma konkurentsivõimele väljapoole. Ehk see pole võluvits, et riik pumpab raha majandusse ja hoiab maksumaksja rahaga seda üleval. Riik on raskel ajal suures defitsiidis olnud, see on tähendanud seda, et me majandust toetame. Aga me peame sellest välja tulema, sest mida rohkem võtame laenu, mida kehvemas seisus on majandus, seda kallimad on riigi, ettevõtete, eraisikute laenud ja see omakorda pärsib kordades rohkem majandust," lisas Võrklaev.