Lepp panga suurest kasumist: tihedam konkurents ei muudaks eriti midagi
Tihedam konkurents ei aitaks pankade kõrgete kasumite vastu, ütles Swedbanki Eesti üksuse juht Olavi Lepp.
Swedbanki Eesti üksus teenis tänavu üheksa kuuga 279 miljonit eurot kasumit ja panga kasum ühe kliendi kohta on Eestis suurem kui Rootsis, Lätis ja Leedus.
Swedbank Eesti juht Olavi Lepp selgitas "Aktuaalses kaameras", et pankade kasuminumbrid sõltuvad iga panga ärimudelist ja kõigil ei ole väga suur kasum.
"On ka panku, kellel on väiksem kasum tulenevalt sellest, kuidas nad ennast rahastavad. Aga võib-olla selle 279 euro juurde tasub ka öelda seda, et täpselt samal perioodil oleme maksnud umbes 150 miljonit eurot hoiustajatele ja ligi 200 miljonit riigile, nii et selles mõttes on saanud nii kliendid, omanik kui ka riik. Ma ütleks, et tasakaal on olemas," rääkis pangajuht.
Suurem konkurents Lepa hinnangul olukorda ei muudaks.
"Ma arvan, et suurem konkurents ei aitaks siin eriti midagi, sest pankadel on päris selged reeglid, kuidas nad on oma äri peavad ajama ja kui need reeglid on samad, siis saate lihtsalt rohkem täpselt samasuguseid pankasid. Mingit erilist vahet seal ei teki," sõnas ta.
Eestis on mõni erakond pakkunud välja pankade erakorraliste kasumite maksustamist, kuid seda pole tehtud. Leedus selline maks juba kehtib ja Läti kavandab seda samuti. Lepa hinnangul ei ole Lätis ega Leedus maks ennast õigustanud.
"Arvan, et see mõju, mida Läti ja Leedu on näinud, on juba kohal välisinvestorite jaoks ja nende huvi languse näol. Leedu on otsinud väga aktiivselt, et mõni uus pank tuleks turule, aga sinna ei lähe keegi enam. Ehk see sama, millest rääkisime, et konkurents võiks olla suurem. Ma arvan, et sellele turule saab olema palju probleeme," selgitas ta.
"Läti on läinud täitsa teist teed, seal jagatakse põhimõtteliselt raha tagasi osadele klientidele. Ma pole väga kindel, et õigetele klientidele. /.../ Pankade kasum on pigem tekkinud sellest, et hoiuseportfellid ei ole konverteerunud nii kiiresti tähtajaliseks, ehk kui sa seda jagad, siis peaks andma hoiustajatele, mitte laenajatele," lisas Lepp.
Pankade hinnangul nende kasumid koos intressilangusega kahanevad. Lepa sõnul võib see tähendada suurt kasumilangust.
"Netointressitulu kujuneb ju sellest, kui palju me maksame hoiuste eest ja kui palju teenime laenuportfelli pealt. Laenuportfell tuleb ilmselgelt alla, see on niimoodi hinnastatud, et koos euriboriga tuleb see alla. Kuidas liigub hoiusteportfell, on teine asi. Igatahes see marginaal nende kahe vahel väheneb ja selgelt pangad teenivad vähem. Seal ma olin natuke üllatunud, kui keegi arvas, et see nii ei lähe. Ainus variant pankadel oma kasumeid kuidagi tagasi teenida, on laenata rohkem ehk omada suuremat laenuportfelli, mille pealt sa teenid. Aga marginaal ehk see, kui palju teenime portfelli pealt, kindlasti langeb," selgitas Lepp.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera", intervjueeris Veronika Uibo