Lääneriigid toetavad endiselt Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pikaajalist eesmärki taastada kontroll oma territooriumi üle. Kuid mõned Euroopa diplomaadid ütlevad, et Ukraina peaks olema oma sõjaeesmärkides ja strateegias pragmaatilisem. See aitaks Lääne ametnikel põhjendada oma valijatele vajadust Ukraina relvastamise ja abistamise jätkamiseks, kirjutas The Wall Street Journal.

USA välisminister Antony Blinken ja Ühendkuningriigi välisminister David Lammy reisivad kolmapäeval Ukrainasse, et kohtuda Ukraina ametnikega ja arutada, kuidas määratleda Ukraina võitu ja millist abi on selle saavutamiseks vaja. Samuti on viimase kahe nädala jooksul Kiievis käinud mitmed teised USA ja Euroopa kõrged ametnikud.

Euroopa kõrged ametnikud on öelnud Kiievile, et täielik Ukraina võit nõuaks sadade miljardite dollarite suurust toetust, mida Lääs, sealhulgas USA ja Euroopa, ei suuda realistlikult pakkuda.

Blinken ütles teisipäeval, et tema visiidi eesmärk on osaliselt uurida, millised on Ukraina vajadused ja kuidas neid eesmärke toetada. Tema ja Lammy annavad seejärel aru president Bidenile ja Ühendkuningriigi peaministrile Keir Starmerile, kes arutavad seda teemat reedel. See võib olla eelmäng USA ja Ühendkuningriigi heakskiidule Ukraina pikamaa rakettide kasutamiseks Venemaa sihtmärkide tabamiseks, kuigi lõplikku otsust pole veel tehtud.

USA rahvusliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles, et visiit Ukrainasse ei ole mõeldud Ukraina sundimiseks läbirääkimistesse. "Kindlasti on kõige tõenäolisem tulemus läbirääkimistega saavutatav lõpp, kuid millal ja millistel tingimustel, on Volodõmõr Zelenski otsustada," sõnas Kirby.

Nii Venemaa kui Ukraina on väljendanud valmisolekut vaherahu või rahukõneluste alustamiseks, kuid mõlemad pooled on sellistest läbirääkimistest veel kaugel. Ukraina on nõudnud, et Venemaa väed peavad enne läbirääkimiste alustamist Ukrainast lahkuma. Juunis nõudis Kreml, et Ukraina loovutaks Venemaale kaotatud territooriumid, annaks ära täiendava maa-ala ja loobuks püüdlustest liituda NATO-ga.

Lääneriikide ametnike sõnul pole Putin rahulike läbirääkimiste ettepanekus siiras ja usub endiselt, et suudab saavutada sõjalised võidud, mis lõhestaksid Ukraina iseseisvuse. Seetõttu on jätkuv Lääne sõjaline toetus hädavajalik.

Diplomaatiline surve on suurenenud enne võimalikku Volodõmõr Zelenski olulist visiiti USA-sse, kus ta on lubanud ÜRO Peaassambleel tutvustada oma võiduplaani. Zelenski on öelnud, et soovib kohtuda USA presidendikandidaatide Donald Trumpi ja Kamala Harrisega, et võita nende toetus. Pole selge, kas need kohtumised toimuvad.

Zelenski plaanib uut rahuettepanekut, mis on märk tema avaliku seisukoha kohandumisest. Siiani on tema keskmes olnud kogu Ukraina territooriumi tagasi võitmine enne rahukõneluste algust. Suve jooksul on Ukraina kaalunud Venemaaga läbirääkimisi vastastikuste rünnakute piiramiseks energiasüsteemidele.

"Alates aasta algusest on Venemaa pommitanud Ukraina elektrivõrku, mis tekitab ohu, et lähikuudel võib Ukrainas alata massiline ränne, kui inimesed põgenevad oma kütteta kodudest," ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtasutuse teadur Eric Green.

Viimased küsitlused näitavad väikest kasvu ukrainlaste seas, kes on valmis rahukõnelusteks. Samas toetab veidi üle poole elanikkonnast võitlust kuni kogu territooriumi tagasi võitmiseni. Poliitiline analüütik Oleksiy Kovzhun ütles, et võitluse lõpetamine, kui Venemaa okupeerib osa Ukraina territooriumist, oleks Zelenski jaoks poliitiline enesetapp.

Zelenski uus rahuettepanek ja Blinken'i visiit Ukrainasse toimuvad kriitilisel ajal, kui Lääne toetus Ukrainale on vähenemas ning talv lähenemas. Samuti teevad Venemaa väed aeglaseid, kuid valusaid edusamme kogu rindel.