Haiglaapteekidel ravimeid riiki tuua võimaldav eelnõu on valmis, kooskõlastusringil käinud, õigel ajal riigikantseleisse saadetud, ütles tervise- ja tööminister, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut.

Kolmapäeva hommikul kohtusid valitsusdelegatsioonid ja riigikogu fraktsiooni esindajad, kes vaatasid ühiselt läbi neljapäeval toimuva valitsuse istungi päevakorra ning esitasid oma ettepanekud riigikantseleisse.

Eesti 200 soovil võeti haiglaapteekidega seotud seadus selle neljapäevasest valitsuse istungi päevakorrast maha, rääkis Sikkut ERR-ile. "Soovib eelnõu veel ministriga arutada," lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohaselt võiksid tulevikus haiglaapteegid ravimeid Eestisse ka sisse tuua.

Sikkuti sõnul on vahel haiglaapteekidel vaja ravimeid mõne patsiendi jaoks, mida Eesti hulgimüüjad sisse ei too, vahel on vaja näiteks vähiravimite jaoks komponente ja nii edasi. Teisalt märkis Sikkut, et kui haiglaapteegid korraldaksid näiteks ühishankeid, siis suuremad kogused annaksid säästu.

"Kui on võimalik hankesse vajadusel võtta rohkem kui ainult Eesti hulgimüüja, võiks see säästu anda. Aga see oleks võimalus, mitte kohustus," märkis Sikkut.

Küsimusele, miks Eesti 200 pidurdab haiglaapteekidele ravimite importimist võimaldava seaduse arutamist, vastas Sikkut, et ta ei oska öelda. "Neil on siin konkurentsiseaduse ja erinevate asjade osas mingisugused tugevad tunded olnud," märkis Sikkut.

Haiglaapteekide välismaalt ravimite ostmise võimaldamisest saaksid potentsiaalselt pihta Eesti ravimite hulgimüüjad.

Haiglaapteekide ravimiostu maht on aastas umbes 130 miljonit eurot ehk umbes kolmandik ravimiturust.

Eesti ravimiturul tegutsevad kaks suuremat hulgimüüjat – Phoenixile kuuluv Tamro ja Margus Linnamäe Magnum.

Margus Linnamäega tegi koostööd enne poliitikasse naasmist ka Eesti 200 endine juht ja välisminister Margus Tsahkna. Tsahkna töötas Linnamäele kuuluva kaitsetööstusfirma Semetron ekspordijuhina. Tsahkna sai ka osaluse 2022. aasta juulis asutatud sõjaväehaiglaid komplekteerivas ettevõttes MM Hospital. Oma osaluse ettevõttes müüs Tsahkna Linnamäele pärast välisministriks saamist möödunud aasta augustis.

MM Hospital ühtegi majandusaasta aruannet äriregistrile esitanud ei ole. 2023. aasta septembris äriregistrile saadetud ainuomaniku otsusele liita MM Hospital Semetroniga oli lisatud MM Hospital bilanss 31.03.2023 seisuga.

Märtsi lõpus oli ettevõttes varasid 1,1 miljonit eurot ja kohustusi 1,2 miljonit eurot. 2022. aastal tegutsetud poole aastaga teenis MM Hospital 146 000 eurot kahjumit.

Tsahkna ettevõtte Defendest 2023. aasta majandusaasta aruandest lähtub, et oma 20-protsendilise osaluse müügist MM Hospital OÜ-s teenis ettevõte 350 000 eurot kasumit. Samas summas suurenes ka ettevõtte arvel olev raha.

"Mina sellega ei tegele ja pahatahtlikku spinni ma ka ei kommenteeri," ütles Tsahkna "Aktuaalsele kaamerale". "See on teie poolt tekitatud side. Mina olen oma osalused maha müünud ja mulle tahetakse teie poolt kleepida mingi silt otsaette."

Küsimusele, kas Eesti 200 mõjuka poliitiku sidemed ühe ravimihulgimüüja omanikuga võivad eelnõu edasiliikumist takistada, vastas Sikkut, et ta ei oska öelda.

"Mul mingisuguseid fakte ei ole, ma ei saa sulle kinnitada ega ümber lükata, aga vaata, kõlab usutavalt, kui sa seda niimoodi kirjeldad," ütles Sikkut.

Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et Margus Linnamäe ega Margus Tsahkna Eesti 200 vastuseisu taga ei ole.

"Margus ei ole selle taga üldse olnud. Sotsid näevad kõige taga Margus Linnamäed, aga ta ei ole nii võimekas," rääkis Kallas, lisades, et ka konkurentsiseaduse muudatuse puhul kahtlustavad sotsiaaldemokraadid asjatult Linnamäe huvide esindamist.

Kallase sõnul on peamiselt haiglaapteekide ravimite maaletoomise õiguse vastu parteikaaslane ja riigikogu liige Irja Lutsar, kes pidi kolmapäeval Sikkutiga kokku leppima aja, millal võiks eelnõu edasist käekäiku arutada.

Eesti 200 ei oma kindlust, et haiglaapteekidele välismaalt ravimite ostmise loa andmine haiglatele säästu annab, rääkis Kallas. Samuti on tema sõnul eelnõus liialt vähe analüüsitud, mis mõju võiks muudatusel olla ravimiturule.

Irja Lutsar ütles, et ta peamiselt sooviks Sikkutiga kohtuda ja eelnõu edasist saatust arutada. Sellesisulise kirja ta enda sõnul ka Sikkutile saatis.

"Minu soov oli, et me saame Sikkutiga kokku ja räägime, võib-olla on tema argumendid väga veenvad ja ma muudan oma arvamust," rääkis Lutsar. "Ma tahan lihtsalt aru saada, et mis need argumendid on, kuidas see teeks Eesti haigetele ravimid paremini kättesaadavamaks."

Lutsari sõnul huvitab teda, miks haiglaapteeke ei rahulda Eestis tegutsevate hulgimüüjate pakutu. "Mina näen ravimiturgu ikkagi, et ravimid hulgiturule toovad hulgimüüjad ja haiglaapteegid saavad ka sealt," rääkis Lutsar.

Samuti märkis Lutsar, et tema hinnangul on hulgimüüjatel võimalik ravimitootjatelt saada paremat hinda kui haiglaapteekidel, sest hulgimüüjate ostumahud on suuremad.

Küsimusele, kas eelnõu pidurdamine võiks olla ravimimüüja Margus Linnamäe huvides, vastas Lutsar eitavalt.

"Mina ei ole see inimene, kes Linnamäe huve kaitseks. Linnamäed üldse ei tunne. Ma loomulikult tema nime tean, aga ma isegi ei tea, kuidas ta välja näeb. Ma temaga kordagi rääkinud ei ole. Ja mina olen küll viimane inimene, kes hakkaks hulgimüüjate huvide eest seisma," rääkis Lutsar.

"Aga ma tahaks, et me arutame need kõik asjad enne läbi, kui me võtame selle seadusena vastu. Ega see ei tähenda, kui ma ootan väga, et meie ministriga kohtume ja see üks või kaks nädalat siia-sinna ilmselt ei mõjuta midagi," lisas Lutsar.