Pere teatas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias, et teeb linnavalitsuses ettepaneku mitte alustada järgmisel aastal Ristiku tänava ümberehitustöödega, vaid teha hoopis ehitusprojekt ümber.

"Nii ei saa tänavaid ümber ehitada. Teen ettepaneku muuta Ristiku tänava projekti. Ja mitte seda tuleval aastal ehitama hakata," kirjutas ta.

Pere ütles ERR-ile, et kuivõrd kohalikelt on tulnud projekti ja kaasamise kohta etteheiteid, on tõenäoline, et Ristiku tänavat järgmisel aastal ümber ehitama ei hakata.

"Lõpliku otsuse teeme – nagu ikka – linnavalitsuses eelarvekõnelustel," lausus ta.

Linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Madle Lippus (SDE) ütles, et Pere pole sellist ettepanekut linnavalitsuses veel teinud ja seega pole ka midagi otsustatud. Ka Lippuse sõnul tehakse otsus eelarveläbirääkimistel.

"Kui Pere teeb sellise ettepaneku, siis peab argumente kaaluma. Meie eesmärk on olnud ühitada teetööd võrguvaldajate töödega ja see tähendab, et mingil hetkel peab seal need tööd ära tegema," lausus Lippus.

Kohalikud leiavad, et kaasamine oli vormiline

Pere sõnul tuleb kohalike elanike kriitikat tõsiselt võtta, eriti kui nende seas on ka endine Tallinna peaarhitekt.

"Kui kohalik inimene, kes juhtub olema arhitekt, liiatigi eelmine Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, kirjutab sedavõrd olulistest puudujääkidest, on seda vaja tõsiselt võtta. Männi kriitika kokkuvõte oli, et tänavat pole kujundatud kohalikele, kes seal elavad. Mänd viitab ka näiteks mobiilsuspüramiidile. Selle põhimõtte järgi planeeritakse teistes Euroopa linnades tänavaid, näiteks ka Stockholmis, kus veendusin selles isiklikult veebruaris linnavalitsust külastades. Männi sõnutsi aga ei kehti see Ristiku projekti puhul," lausus Pere.

Mobiilsuspüramiid, millele Pere viitab, tähendab seda, et esmalt tagatakse jalakäijate liikumisvajadused, seejärel võetakse arvesse säästvamate liikumisviiside ruumivajadust ja kõige vähem arvestatakse mootorsõidukitega. Sellest kirjutab Mänd Postimehes ilmunud arvamusartiklis, kus märgib, et Ristiku tänava projekti koostades on linnavalitsus lähtunud eelkõige transiitsest autokasutajast.

Lisaks kritiseeris Mänd parkimisvõimaluste vähendamist, täpsemalt pikiparkimise sisulist kaotamist Ristiku tänaval. "Arvamus, et Pelgulinna elanik ei vaja parkimisvõimalust, sest kõik vajalik on jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel, on lühinägelik," märkis ta, ning lisas, et avalikul arutelul selgus, et tegelikku parkimisvajadust spetsialisti tasemel analüüsitud ei ole.

Lippuse sõnul ei osalenud ta avalikel aruteludel, kuid on teadlik parkimismurest.

"Parkimisega on üks idee, et rajame sinna parkimismaja, et lahendada parkimise mured," ütles ta.

Männi sõnul tuli lõpuks välja, et linnavalitsuse poolt reklaamitud kohalike kaasamine osutus lihtsalt vormiliseks tegevuseks – avalikud arutelud küll toimusid, kui kohalike ettepanekutega lõplikus projektis ei arvestatud.

"Kaasamiskoosolekud on olnud sisutühi vormitäide. Ja uus tänav läheb kaasaegse linnaruumi põhimõtete vastu," võttis Pere kokku Männi kriitika.

Lippuse sõnul on väga tänuväärne, et taolisi kaasamiskoosolekuid mõni aeg tagasi, eelmise linnavalitsuse aegu korraldama hakati, ja kui vaja, tuleb kaasamisprotsessi uuendada. Samas ei saagi kohalikud alati oodata, et nende ettepanekute järgi hakatakse projekti ümber tegema. Samuti tuleks valmis planeeritud ümberehitustööd siiski ära teha, sest Tallinna linnaruum vajab uuendamist, lisas ta.

"Päris nii ei saa ka olla, et planeerime tänavad valmis ja siis otsustame, et me ei teegi," ütles Lippus.

ERR kirjutas eelmise aasta mais, et Tallinn töötab välja lahendust Ristiku ja Härjapea tänava rekonstrueerimiseks; kavas on rajada nii uued kõnniteed, rattateed kui ka sõiduteed. Eskiisprojekti tutvustati kohalikele mullu mais, põhiprojekti tänavu augustis.

Ümber on kavas ehitada Ristiku tänav kogupikkuses (Paldiski maanteest kuni Kopli tänavani), Härjapea tänav kogupikkuses (Sõle tänavast kuni Heina tänavani) ning Ristiku põik. Rajatakse uued kõnniteed, rattateed ja sõiduteed, säilitatakse ja asendatakse olemasolevat kõrghaljastust, täiendades seda uue madal- ja kõrghaljastusega, uuendatakse tänavavalgustuse lahendust ja maa-aluseid tehnovõrke.