"Huvihariduse kärbe on ju otseselt haridusministeeriumi eelarves. Kuna ta on meie kärpeülesandes sees – keegi pole teinud huviharidusest erandit –, siis küsimus on selles, kui palju me sealt kärbime. See on lõpliku kärpeülesande otsus," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Küsimusele, kas huvihariduse toetus läheb riigi poolt täiesti nulli või on võimalikud näiteks piirkondlikud diferentseerimised, vastas Kallas, et seda otsust pole veel tehtud. "Kümneprotsendiline kärbe on huviharidusele praegu juurde kirjutatud. Mis ulatuses see kärbe seal lõpuks tuleb, on poliitilise otsuse tulemus, ja seda veel täna ei ole," ütles Kallas.

"Haridusministeeriumi kärpemaht on ligi 80 miljonit: see tähendab, et peame kõiki toetusi päris märkimisväärselt kärpima. Ka palga- ja tööjõukulusid. Kõikide riigigümnaasiumite, riigikoolide, riigikõrgkoolide kulusid ning kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse toetusi. Välja arvatud baasrahastus," rääkis minister.

Huvihariduse tegevus on tegelikult kohaliku omavalitsuse, mitte riigi ülesanne, siis ta on seal kärpes sees kui mitte riigi ülesandena tehtav toetus, ütles Kallas.

"Meil on väga palju toetusi, mis on riigi ülesanded, näiteks kõrghariduse rahastus on riigi ülesanne, seda ei rahasta mitte keegi teine. Kärpearvutuses tuleb seda kõike arvesse võtta: mis on meie kohustused ja mis on toetused, mida me oleme maksnud, aga mis pole meie ülesanne," sõnas Kallas.

Läänemets: see on maalastele oluline toetus

Siseminister Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ütles valitsuse pressikonverentsil teemat kommenteerides, et olles olnud seotud riigipoolse huvihariduse toetuse kehtestamisega, siis see toetus sai tehtud eelkõige selleks, et soodustada laste huviharidust keskustest eemal.

"Seal on huviharidus lihtsalt oluliselt raskemini kättesaadav. Ringid asuvad kaugemal, neid on vähem, mida vähem on lapsi, seda kallim on nende ringide tegemine. See on regionaalselt, maapiirkondade jaoks väga oluline toetusmeede ja väga oluline lastele ka. Olles seda kunagi vallavanemana ellu viinud, siis saan öelda, et väga olulisi asju tehakse selle rahaga laste jaoks," sõnas Läänemets.

"Kui kärbe teha, siis mõistlik on niimoodi, et suurlinnade osa välja võtta, sest eelkõige ta on ju mõeldud hajaasustuse piirkondadele, et lastel seal oleks paremad võimalused. Kui seda niimoodi kärpida, siis ma arvan, et saame kokkuleppele," sõnas Läänemets.

Omavalitsused ei toeta huvihariduse rahastuse lõpetamist

Kallas on andnud ka omavalitsustele teada, et tänastes kärpeplaanides on sees huvihariduse rahastamine. Huvihariduse toetusraha võimalik kärbe küündib kuni 10 miljoni euroni aastas.

"Võimalik kärbe huvihariduses teeb omavalitsused murelikuks, sest see toob kaasa vajaduse vaadata üle täna kehtivad toetused huviharidusele, mis omakorda mõjutab väga otseselt noorte võimalusi huvihariduses osalemiseks," selgitas omavalitsuste muret linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei.

"Õhus on ka küsimus, kas võimalik huvihariduse kärbe rakendub 2025. aasta algusest või mitte. Huvihariduse rahastamist vaatavad omavalitsused õppeaasta kaupa ning poole õppeaasta pealt muudatuste tegemine ei ole suuresti võimalik," sõnas Trei.

Trei lisas, et kui huvihariduse toetusrahasid kärbitakse 2025. aasta jaanuarist, toob see kaasa olukorra, kus omavalitsustel tuleb leida vahendid noortele toetuse tagamiseks ka õppeaasta teises pooles ilma riigi rahalise toeta.

Eesti Noorsootöötajate Kogu (ENK) on esitanud haridusministrile avaliku pöördumise, milles rõhutatakse, et huvihariduse kärpimine läheb lõpuks kalliks maksma. Eesti Linnade ja Valdade Liit nõustub ENK-iga, et olukord pole juba täna valdkonnas kiita ning võimalik kärbe toob endaga kaasa laiemad ja pikemaajalisemad negatiivsed mõjud.

Riigi eelarvestrateegias 2017–2020 oli planeeritud aastani 2020 huvihariduse ja huvitegevuse lisatoetuseks aastas 15 miljonit eurot. Aastal 2022 vähenes toetus 10 miljoni euroni. Kuivõrd toetusfond on seotud riigieelarvega, otsustatakse toetus igal aastal riigieelarve vastuvõtmisega.