Viis aastat tagasi rääkis Läti rahvusringhäälingu saade "De Facto" sellest, kuidas Riia pearaudteejaama ehituskulud kasvasid 2017. aastal välja kuulutatud 200 miljonilt eurolt 2019. aastal 430 miljonini. Nüüd on ametlik lepingu summa juba jõudnud 566 miljoni euroni. Selle suve valitsuse raportis mainitakse inflatsiooni arvestades aga 888 miljonit eurot.

Rail Balticu Riia lennujaama kulud on samuti tõusnud 237 miljonilt eurolt 399 miljonini.

Projekti üle vaadates on järeldatud, et näiteks on plaanitud ebaproportsionaalseid mürasummutuse nõudeid – rong sõidaks läbi Läti nii, et reisijad ei näeks isegi maastikku.

"Konsultandid on need müratõkked ümber projekteerinud. Näeme märkimisväärset kokkuhoidu. Ma ei ütle praegu konkreetseid numbreid, aga see on üsna märkimisväärne, mida võiksime saada," ütles projekti elluviija EDzL-i juhatuse esimees Eriks Diļevs.

Investeeringud on tehtud kohtadesse, kus on selge, et edasist tööd esimeses etapis ei tule. Näiteks on Daugava jõkke sillatugede ehitamiseks kulutatud 20 miljonit eurot, kuid järgmise kuue aasta plaanides pole silda. Sillatugede ehitamine algas teadmisega, et silda lähiajal ei tule. Toed tuleb konserveerida.

Eelmisel esmaspäeval oodati, et üldsusele tutvustatakse Rail Balticu ülejäänud marsruudi esimese etapi arengustsenaariumit. Kuid sündmus tühistati, viidates vajadusele teha muudatusi pärast Balti riikide transpordiministrite kohtumist.

Eesti prioriteet on praegu Tallinna-Pärnu ühendus, kuid ühendus Lätiga viibib keskkonnanõuete tõttu. Seega kaalub ka Läti taas plaanide muutmist.

"Tõenäoliselt hakatakse seda käivitama lõikudena. Võiksid olla konkreetsed marsruudid, nagu Tallinn-Pärnu. Meie puhul loodan, et see oleks Riia lennujaam–Kaunas, kus oleks võimalik alustada rongide sõitu enne, kui kogu liin on valmis," ütles transpordiminister Kaspars Briškens.

Küsimusele, kui palju selline haru võiks maksta, vastas Briškens: "Hinnangud jäävad umbes 1,1 kuni 1,2 miljardi juurde, kuid loomulikult tuleb seda näha kontekstis, kas üritame seda projekti kombineerida Riia ümbersõiduga, mis on samuti märkimisväärne vajadus, ja loomulikult sõltub see sellest, millist rahastamismudelit siin kasutatakse."

Võimalikud muudatused tähendavad, et päevakorda tõuseb küsimus, mis saab Rail Balticu käigus Salaspilsi kavandatud teisest Daugava sillast, mille ehitamiseks on juba raha eraldatud Euroopa sõjalise liikuvuse fondist.

Kõik, mis on ehitatud või projekteeritud Rail Balticu käigus Riia linnas, on mõeldud ainult reisijate ja kergete kaupade veoks. Kuid raskeid kaupu, nagu sõjaline varustus ja tankid, ei saa nendel rööbastel vedada – nende jaoks oli kavandatud marsruut läbi Salaspilsi.

Eesti loodab kogu trassi valmisehitamist

Eesti taristuminister Vladimir Svet kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti jaoks on siiski tähtis ehitada välja kogu trass.

"Lätlased enam ei räägi sellest, et nad tahavad ehitada Rail Balticu kohe läbi Riia. See, kas nad ehitavad varem valmis lõuna- või põhjapoolse trassi Riiast vaadates, polegi meie jaoks nii oluline. Tähtis on, et aastaks 2030 ehitatakse välja trass Tallinnast Varssavini," rääkis Svet.

"Selge on see, et selle ehitus ei toimu samaaegselt, vaid jupikaupa. Seetõttu oleks imelik, kui keegi hakkaks meile ütlema, et ehitage esmalt Pärnust Läti piirini, mitte Tallinnast Pärnusse," sõnas minister.