Luminori sügisese majandusprognoosi kohaselt on väheste investeeringute, kärbete ja maksutõusude tõttu oodata tuleval aastal Eestile vaid üheprotsendilist majanduskasvu, mis jääb potentsiaalist kaugele.

Prognoos toob välja, et kuigi majandus on pärast mitu aastat kestnud langusest lõpuks taastumas, toimub see oodatust aeglasemalt ning kõrge inflatsiooniga. Seejuures pakub laenuintresside alanemine loodetust väiksemat leevendust ning kõige selle koosmõjul jäävad nii pered kui ettevõtted kokkuhoiurežiimile.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul peatus Eesti majanduslangus tänavu teises kvartalis ning tööpäevade arvuga korrigeeritult oli märgata väikest kasvu.

"Kvartalivõrdluses võib eeldada kasvu ka aasta viimastes kvartalites, kuid sellegipoolest lõppeb tänavune aasta kokkuvõttes üheprotsendilise majanduslangusega," ütles ta.

Uusküla lisas, et arvestades eesootavaid maksutõuse ja praeguse seisuga ära jäävat järgmise aasta tulumaksumiinimumi rakendumist kõigile, on majapidamised jätkuvalt kokkuhoiurežiimil.

Ka ettevõtted on järgmiseks aastaks tegemas kulude kokkuhoiu ning hinnatõusu plaane. Kuigi Eesti peamistel välisturgudel on hakanud paremini minema, ei tule taastumine esmalt tööstussektorist, mistõttu jätkab ka väliskaubandus järgmisel aastal kiratsemist.

Kuna investeeringuid on tehtud vähe ning 2025. aastal ootavad ees mitmed riigipoolsed kärped ja maksutõusud, siis on ka neil majanduskasvu vähendav mõju. Seetõttu prognoosib Luminor järgmisel aastal üheprotsendilist SKP kasvu, mitte kolmeprotsendilist, nagu kevadises prognoosis välja toodud.

Samal ajal on Uusküla sõnul Eestil jätkuvalt palju väljakutseid nii rohelise ülemineku, vananeva ühiskonna, tervishoiu, hariduse, sotsiaalvaldkonna ja paljude teiste valdkondade pikaajaliste probleemidega, mida praegused maksumuudatused pole arvesse võtnud.  

Euribori langus ei too suurt leevendust

Luminori peaökonomisti sõnul on Eestis langeva majanduse kõrval olnud põhitähelepanu hinnatõusul – võrreldes 2019. aasta detsembriga on hinnad meil kasvanud 40 protsenti ehk täpselt kaks korda enam kui euroalal tervikuna.

"Sellega jõudis Eesti tarbijahindade tase möödunud aastal 97,9 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, kus on nüüd Eestist kallimaid riike vähem kui meist odavamaid riike," rääkis Uusküla. "Ehkki inflatsiooni tipunäitajatest oleme alla tulnud, on siinsete hindade tulevikuväljavaade jätkuvalt tõusvas trendis. Hindu tõukasid tagant suvised kõrged elektrihinnad ning uute maksutõusude ootuses on ettevõtjad märksa vähem valmis hindu alandama. Samuti on palgakulude kasv panustamas kõrgematesse hindadesse."

Tänavuseks hinnatõusuks prognoosib Luminor neli protsenti ehk protsendipunkti võrra enam kui kevadel oodatud. 2025. aasta inflatsiooninäitaja on Luminor tõstnud varasema ühe protsendi pealt viie peale.

Sel suvel on laenuintressid, sealhulgas paljude kodulaenude aluseks olev kuue kuu euribor märkimisväärselt langenud ning oodata on jätkuvat intresside alanemist. Eelduste kohaselt jõuab euribor aasta lõpuks kolme protsendi juurde.

"See on protsendipunkti võrra madalam kui mullu suvel. 100 000-eurose kodulaenu võtnud perele tähendab see 50 euro võrra väiksemat kuist laenumakset," rääkis Uusküla. "Samas on inflatsioon ära söönud kogu viimaste aastate palgakasvu. Et ka hinnad jätkuvalt kasvavad, siis intresside alandamine nii suurt leevendust ei too, kui varasemalt oodatud."

Ehkki Eesti keskmine palk ulatus tänavu teise kvartali seisuga esimest korda ajaloos üle 2000 euro, on palgakasv viimase aasta jooksul oluliselt aeglustunud ning jaguneb sektorite vahel väga ebaühtlaselt. Tänavuseks aastaks prognoosib Luminor seitsmeprotsendilist nominaalpalga kasvu.

"Ettepoole vaadates näeme ilmselt palkade kasvu jätku, ent seda raugevas tempos. Eelkõige näeme palgakasvu teeninduses. Töötlevas tööstuses võib suuremat palgakasvu näha vaid kas uute eksporditurgude avanemisel või töötajate arvu vähendamisel," märkis Uusküla.

Tööpuudus on Eestis püsinud mõõdukalt madalal tasemel, kuid tänaseks on see kõrgemal kui eurotsooni riikides keskmiselt – teise kvartali lõpu seisuga oli tööpuudus 7,6 protsenti.

"Viimati oli meil tööpuudus euroala keskmisest kõrgem 2012. aasta alguses, mil taastusime eelmise suure kriisi 20 protsendi suurusest tööpuudusest. Taas on meie majanduslangus suurem ja ka tööpuuduse määr tõusnud üle euroala keskmise," rääkis Uusküla. "Paljuski tõstab meie tööpuuduse näitajaid Ukraina sõjapõgenike sisaldumine üldises tööjõuturustatistikas, kuid teatavat töötuse kasvu võib täheldada ka kohalike seas."

Tema sõnul tuleb selle aasta tööpuuduse määr oodatust suurem ehk kaheksa protsenti. Väiksema majanduskasvu tulemusel jääb see ka järgnevatel aastatel kõrgemaks.

Uusküla tõdes, et nii palju ebakindlust nagu praegu on Eesti lähiajaloos vähe olnud, kuid väike tööpuudus ja palkade tõus tähendab, et midagi on veel hästi ja veel on lootust paremale tulevikule.