"Puhas majandus tuleb saada kasvama," ütles Alender eelnõu selgitades. "800 ettepanekut on väga positiivne. On loomulik, et eri osapooltel, kes vaatavad oma kitsast nišši, on soovid, mis tervikuna ei saagi seaduses kajastuda."

"Seadus on aus ja realistlik," lisas minister. "Riik peab vastutama, et eesmärgid, mida Eesti on Euroopa Liidus võtnud, suudetakse ellu viia."

"Peame lähtuma reaalsest elust ja olema kindlad, et suudame seatud eesmärgid ka täita tänaste tehnoloogiatega," märkis Alender.

Alender rõhutas, et tegu oleks raamseadusega, mis paneb trajektoorid paika.

Vastuseks saatejuhi küsimusele puuduvate viidete ja mõjuanalüüside kohta ütles Alender, et seadus lähtub sellest, mida Eesti on Euroopa Liidus kokku leppinud ja on koostatud väärtuspõhisena.

Metsatööstuse kriitika kohta märkis Alender, et tööstus tahaks raiuda maksimaalselt, kuid riigi ülesanne on tagada, et mets saaks toimida kõikides oma funktsioonides.

Alender lubas, et kliimaministeerium vaatab saadud tagasiside ja ettepanekud üle: "Siis on vaja seadus saata riigikokku, kel on oma õigus teha sellega, mida nemad heaks arvavad."

Kliimaseaduse eelnõu suhtes on väga kriitiliste hinnangutega välja tulnud nii maaülikool, eri keskkonnaühendused, majandusministeerium kui ka riigisekretär Taimar Peterkop.

Majandusministeeriumi hinnangul on kliimakindla majanduse seaduse eelnõu toores ja mõjuanalüüsid tegemata. Ei ole välja toodud, miks plaanitavat just selliselt teha, mida keskkonnaheitme vähendamiseks vaja oleks, palju kõik maksma läheb ja kes kõige eest maksab, seisab hinnangus.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga planeeritud muudatuste kogumõju ei ole piisavalt hinnatud ja vajab täiendamist, samuti ei ole seletuskiri kooskõlas mõjude hindamise metoodikaga, märkis majandusminister Erkki Keldo allkirja kandev kooskõlastuskiri. Olulised puudujäägid on ministeeriumi hinnangul just sotsiaalmajanduslike mõjude hindamises ja analüüsis.

Samuti tekitab majandusministeeriumis küsimusi esitatud andmete usaldusväärsus ja nendest tehtud järeldused. Ministeerium toob näitena välja kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas märgitud põlevkivielektri tootmisel kaduvad 400–600 töökohta, samas kui Eesti Energia majandusaasta aruande kohaselt töötab valdkonnas kolm korda rohkem inimesi, millele lisanduvad teenindavad töökohad. 

Kliimaseaduse eelnõu väljatöötamist alustas kliimaministrina praegu peaministri ametisse asunud Kristen Michal, tööd eelnõuga vedas ministeeriumi kantsler Keit Kasemets.