Kliimakindla majanduse seadus ei tegele metsanduse reguleerimisega, vaid seab valdkondlikud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise eesmärgid. Metsandusele ei seata konkreetset eesmärki, küll aga põhimõtted raiemahtudele, kuna metsamaal toimuv, sh metsaraie annab olulise mõju maakasutussektori eesmärgi täitmisele.

Eesmärgi seadmisel arvutasime läbi erinevaid stsenaariume maakasutussektori valdkondadele aiandusturba tootmisest kuni metsaraieni, et tuvastada parim kompromiss, mis tagab Pariisi kliimaleppe kokkulepete täitmiseks.

Metsandus eeldab pikka vaadet ja talupojatarkust, seepärast on kliimakindla majanduse seaduses sätestatud põhimõte, et raiemaht peab pikas perspektiivis jääma majandusmetsade netojuurdekasvu piiresse ning metsade tagavara ei tohi väheneda.

Pika perspektiivi all on mõeldud keskmist raieringi ehk 80-aastast perioodi. Oluline on siinjuures mõista metsandusterminite sisu.

Netojuurdekasvu jälgitakse majandusmetsa osas, tagavara aga kogu metsa osas, sh panustavad sellesse väga palju kaitstavad metsad. Metsamaa kliimamõju sõltub eelkõige metsade tagavara muutusest. On teada, et majandusmetsade tagavara järgnevatel kümnenditel langeb, aga kaitstavate metsade tagavara suureneb, hoides kogu metsamaa tagavara tasakaalus.

Meie metsamaa hakkas hoogsalt suurenema pärast teist maailmasõda. Võrreldes 1958. aastaga on metsamaa kasvanud ligikaudu 64 protsenti ja on praegu jõudnud 2,3 miljoni hektarini, seega on praegu rohkelt küpseid metsi, kus juurdekasv hakkab metsa vanuse tõttu vähenema.

Keskkonnaagentuuri arvutused näitavad, et ühtlase raiemahu stsenaariumi järgi on raiemaht pikas perspektiivis metsade juurdekasvuga tasakaalus. Sealt saime tulemuse, mille järgi keskmine raiemaht aastas, kümme miljonit tihumeetrit aitab tagada nii kliimaeesmärgid kui ka vajaliku ja stabiilse puiduressursi kättesaadavuse.

Küll aga peame nende printsiipide rakendamist pidevalt jälgima, sest kliimatingimuste muutumisel võib ka juurdekasv muutuda ning seetõttu peame korrigeerima sobilikku raiemahu suurust, mistõttu on oluline lähtuda kliimakindla majanduse seaduses sätestatud üldpõhimõtetest, mitte keskenduda raiemahu numbrile.

Teadaolevate andmete põhjal saame prognoosida, et esimestel kümnenditel on meie majandatavate metsade vanuselise struktuuri tõttu raiemaht ühtlase raie korral üle netojuurdekasvu, hiljem pöördub see vastupidiseks.

Kui raiemaht jääks pidevalt ja alatiseks allapoole majandusmetsade netojuurdekasvu, siis majandusmetsade tagavara aina tõuseks, suremus kasvaks ja võrdustuks juurdekasvuga ehk netojuurdekasv oleks null. Majandusmetsades ei ole see eesmärgiks, kuna majandusmetsade peamiseks eesmärgiks on nende kestlik majandamine.

Samuti ei saa raiemaht jääda pidevalt üle netojuurdekasvu, sest siis saaks majandatav mets lihtsalt otsa. Kunagi ei ole võimalik raiuda kõiki metsi, sest metsaseaduses on raiele seatud piirangud vanuse ja puude suuruse osas. 

Oleks vale vaadata vaid viimase aasta või aastakümne netojuurdekasvu majandusmetsades, sest nii jääksid mitmed olulised näitajad arvesse võtmata, näiteks metsade kogutagavara muutus, metsade vanuselise koosseisu muutumine, kliimamuutustest tingitud muutused metsades.

Kliimakindla majanduse seadus, metsaseadus ja looduskaitseseadus täiendavad üksteist, moodustades metsade tuleviku seisukohalt ühtse ja tulevikukindla terviku. Meie soov on anda plaanitavate seadusemuudatustega kindlus, et looduskaitse on kvaliteetne, metsa majandamine toimub kestlikult ning Eesti tuleb kliimamuutustega toime.