Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere rääkis, et linn on eelnevatel aastatel keskkonna- ja kommunaalvaldkonna eelarvet pannud kokku nii, et 40 protsenti investeeringuteks suunatud rahast on jäänud lõpuks kasutamata.

Näiteks on selle aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud umbes 100 miljonit eurot, millest esialgse prognoosi järgi 35 miljonit eurot jääks aasta lõpuks kasutamata ning kanduks edasi järgmisesse aastasse.

Pere lausus, et lihtsustatult ei ole linnal lihtsalt piisavalt jõudlust ja inimesi, et kõike plaanitut ellu viia.

"Linn on võtnud oma töölauale eelnevatel aastatel liiga palju tee- ja tänavaprojekte, mänguväljakuid ja kõike väliruumiga seonduvat. Enamasti on need suvalises järjekorras ette võetud, mõni jäetakse pooleli ning mõni aegub. Isegi kui palgatakse väljast maastikuarhitekte või ehituse projektijuhte juurde – ka sellest ei piisa, et kümnete miljonite eest võetud mäekõrgusi kohustusi projekteerida, menetleda, juhtida, kooskõlastada, hankeid koostada, järele valvata, ning lõpuks ellu viia," märkis Pere.

Pere selgitas, et kuna ametil on nii palju projekte ja plaane, mida menetleda, siis on see toonud endaga kaasa ka olukorra, kus taristuobjektid ja tänavatööd venivad. Eesseisvate eelarvekõneluste üks raskemaid arutelukohti saabki tema sõnul olema, millised seni plaanitud objektid edasi lükata, et olukord oleks rohkem reaalsusega kooskõlas.

"Meil on vaja linnavalitsuses maha tõmmata umbes 40 protsenti nendest objektidest, mida on varem moel või teisel linnarahvale lubatud järgmisel aastal teha. Nende asjade jaoks ei ole meil olnud kunagi kas raha, tööjõudu või mõlemat," lausus Pere.

Pere lausus, et osa üle jäävast rahast annab suunata teistesse valdkondadesse, kuid kui palju ja kuhu suunata, peab linnavalitsuses alles läbi arutama.

"Päris nii ei saa, et me paneme 35 miljonit eurot kuhugi teise tulpa, et selle võrra saab kohe midagi muud teha. Nendel summadel ja nende kasutusel on siiski ka mõned reeglid," lausus Pere.

Pärtel-Peeter Pere ütles, et lisaks tema enda vastutusvaldkonnale on Reformierakonnale eelarvekõnelustel kõige olulisem siiski üleminek eestikeelsele haridusele, aga ka näiteks õpetajate palgad või sotsiaalhoolekanne.

Eesti 200 jaoks on prioriteetne haridusvaldkond

Järgmise aasta linnaeelarve kõnelused peaksid Tallinnas algama plaani järgi oktoobri alguses, volikokku plaanitakse eelarve saata oktoobri lõpus.

Erakondade esindajad tõid järgmise aasta eelarvele mõeldes välja ridamisi prioriteete, millele soovitakse keskenduda.

Nii näiteks märkis Eesti 200 Tallinna piirkonna juht Aleksei Jašin, et nende jaoks on prioriteetne valdkond haridus, mille eest vastutatakse nii linnas kui ka riigis.

Jašin märkis, et olukorras, kus riik on andnud signaali, et järgmisel aastal õpetajate palgad ei tõuse, on ka linn valiku ees, millised kollektiivlepingud järgmiseks või ülejärgmiseks aastaks Tallinna õpetajate ametiühinguga sõlmida.

"Olgu kokkuleppeks see, et me vähendame õpetajate koormust ehk õpetajaid on sel juhul juurde vaja. Või siis lepime kokku, et tõstame õpetajate miinimumtasu või diferentseerimisfondi. See on läbirääkimiste ja kokkulepete küsimus, aga me oleme planeerinud seda protsessi samasse aega, kui me hakkame käsitlema 2025. aasta eelarvet. Linnavalitsusel tekib siis arusaam, et kui palju vahendeid meil on ja tekib ka reaalsustaju, et mille põhjal õpetajate ametiühinguga läbi rääkida," lausus hariduse abilinnapea.

Jašin lausus, et lisaks haridusele on erakonnale olulised ka näiteks linnaruumi puudutavad küsimused.

"Linnavalitsuses on kokkulepe, et me liigutame edasi kesklinna rattastrateegia elluviimisega. See nõuab aga raha ja investeeringuid. Eesti 200 jaoks on oluline, et see protsess liiguks kokkulepitud kujul edasi," märkis Jašin.

Lippus: suured eelarvesuunad on kokku lepitud juba eelarvestrateegias

Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht, linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus märkis, et suuremates eelarvesuundades on erakonnad tegelikult kokku leppinud juba linna eelarvestrateegias, mis läbis eelmisel nädalal volikogus ka esimese lugemise. Nende hulka käivad näiteks uued trammiteed Liivalaia tänavale või Pelguranda.

Kuigi osa asju lepiti kokku ka kevadel koalitsioonileppega, siis siiski mitte suuremaid investeeringuobjekte, märkis Lippus. Ta lausus, et üks fookusi saab olema näiteks uute lasteaia- ja koolikohtade loomine, kus haridusamet valmistab ühes linnaplaneerimise ametiga ette konkreetseid ettepanekuid.

"See otsus on meil ka strateegilisel tasandil tehtud, et uusi koolikohti ja lasteaiakohti on tarvis. Mingil määral on see ka poliitiline, aga rohkem isegi ametkondlik otsus, et kuhu neid investeeringuid tehes me need eesmärgid kõige kiiremini saavutame," lausus Lippus.

Lippus ütles, et nelja erakonna vahel võiksid suuremad vaidlused eelarve kokkupanekul tekkida eeskätt nüanssides, et milliseid konkreetseid objekte rahastada.

"Mu tunnetus on, et ametid on täitsa head tööd teinud, neid plusse ja miinuseid omavahel läbi arutanud. Ma loodan, et need argumendid on hästi ette valmistatud, mille põhjalt need arutelud siis toimuma hakkavad," märkis ta.

Isamaale on oluline ummikute vähendamine ja konservatiivne sotsiaalne hoolivus

Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman ütles, et Isamaale on lisaks eestikeelsele haridusele prioriteetsed eeskätt need valdkonnad, mille eest linnas ka vastutatakse ehk transport ja sotsiaalhoolekanne.

Ta ütles, et Isamaale on oluline näiteks vähendada linnaruumis ummikuid ja suurendada investeeringuid ühistransporti.

"Kindlasti on meile väga oluline ka selline konservatiivne sotsiaalne hoolivus, et kui me ehitame uut, siis me ei tohi hooleta jätta ka harjumuspärast väärtuslikku vana. Kui me vaatame, et riigis läheb valitsus huviharidust kärpima, siis meie prioriteet on sel raskel ajal, kui on vähendatud perehüvitisi, suurendada sünnitoetusi," lausus Solman.

Solman lausus, et see tähendab, et lastega peab olema linnas peredel mugav liikuda ning huviharidus peab olema kättesaadav.

"Oleme varem riigis alustanud Perepesade vanemahariduskeskuste toetamist ja teeme seda ka Tallinnas. Me avame järgmisel aastal kaks uut Perepesa, et oleks vajalikul määral perenõustamist ja vaimse tervise toetamist," lausus Solman.

Solman rääkis, et Isamaa seisab ka selle eest, et hooldekodukohtade hinnad oleksid inimestele taskukohased.

Isamaa Tallinna piirkonna juht ütles, et kokkulepped nelja erakonna vahel on sündinud seni väga ladusalt.

"Meil on laua taga konstruktiivsed targad inimesed, kes ei raiska aega lihtsalt tühjale lobale, vaid tegelevad sellega, et inimestel oleks Tallinna linnas võimalikult head teenused. Me ei võta poose, vaid teeme tööd ja leiame lahendusi. See on ka minu jaoks olnud üllatus, et niimoodi neljapoolselt on võimalik väga konstruktiivselt kokkuleppeid saavutada," lausus Solman.