Põhjamaade ja Balti riikide tippkohtumine toimus vaid nädal pärast seda kui Hiina lipu all sõitev kaubalaev Yi Peng 3 lõhkus tõenäoliselt kaks Läänemere sidekaablit.

"Meie hinnang julgeolekuolukorrale on sama, sealhulgas mure Läänemere kriitilise taristu ja strateegiliste ressursside pärast. Meil on vaja uusi vahendeid ja ambitsioonikaid viise ohtudega võitlemiseks. Seetõttu tegin ettepaneku Läänemere patrullmissiooni loomiseks," kõneles Poola peaminister Donald Tusk.

Läänemere olulise taristu suuremat valvamist arutati ka möödunud aasta Balticconnectori gaasitoru lõhkumise järel. Toona leiti, et isegi kõige kallima kaitseplaaniga ei suudeta sarnaseid juhtumeid täielikult välistada.

"Iga veealust taristut ei õnnestugi edukalt valvata. Ründaja peab ainult ühe korra õnnestuma, kaitse iga kord. Aga olukorrateadlikkus, sõnum ka sellest, et see ala on ikkagi kontrolli all, on võime seda ala ka hoida ja kaitsta, on kindlasti olulised," ütles Eesti peaminister Kristen Michal.

Michali sõnul arutavad riigid patrullmissiooni loomist nüüd oma kaitse- ja mereväega. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur lisas, et mereväed on selliseks koostööks valmis, kuid tuleb mõelda, mida siis ikkagi reaalselt tegema hakatakse ehk kui tihti ja kus ollakse.

"Kõige olulisem on ikkagi see, et me suudame paremini ohtu analüüsida ehk need alused, mis Läänemerel liiguvad, eks me peame siis luure poole pealt suutma paremat infot koguda ja omavahel seda paremini vahetada. Ja kui siis luure või eelhoiatuse vaatest on mingisugused alused, mida peame täpsemini kontrollima, siis tuleb valida see õige hetk ja ka juriidiliselt pädev hetk, kus seda võimalik teha on," rääkis Pevkur.

Järjekordsete sidekaablite lõhkumise järel on tõusnud uuesti aruteluteemaks mereõigus ja kahtlustatava laeva pardale minek. Taani on olnud siinpuhul ettevaatlik, kuigi osa mereõiguseksperte on kutsunud üles julgemalt tegutsema.

Pevkur nõustus, et see on kokkuvõttes poliitiline otsus, kuid päris kauboimentaliteeti lubada ei saa.

"Julgemalt me saame tegutseda oma vetes. Rahvusvahelistes vetes tulebki nüüd ohtu hinnata. Kui sellel ohul on reaalne oht Eesti riiklikule julgeolekule, siis tulebki võib-olla ka rahvusvahelistes vetes reageerida, aga tuleb arvestada ka sellega, et sellel on siis oma tagajärjed," ütles Pevkur.

Eesti lahkub järgmisel aastal Venemaa elektrisüsteemist. Juhul, kui pärast seda lõhutakse Eesti ja Soome vaheline elektrikaabel, säilib kaitseministri kinnitusel varustuskindlus. Peaministri sõnul on olemas varuplaani varuplaan ja oluline on olukorrateadlikkus ja võime taristut võimalikult kiiresti taastada.