Annan riigikogule üle 2025. aasta riigieelarve eelnõu. 2025. aasta eelarve ja sellega seotud eelnõudega saame Eesti riigina rahanduses ülekantud tähenduses jalad kindlale pinnale, olles triivinud segastes vetes. Teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam.

Lühidalt teeme üheskoos asjad korda, kaitse saab kindel, eelarve tõhus. Kindlusest sünnib kasv. See on meie tegevuse eesmärk. Kindlus ja kasv.

Olulisemast alustades. Eestil saab paika plaan, kuidas järgmisel aastal ja tulevastel aastatel tagada kindlus kaitsel. Kaetud saab jõuline kaitsekulutuste kasv. Paika saab plaan hankimaks võimeid, mis loob kindluse meis endis, liitlastes ning teadmise vaenlasele, et meie meelekindlust ei tasu proovile panna.

Kaitse ja laiema julgeoleku jaoks vajalikud soetused saavad lähiaastate suurimad. Sõjalise kaitsevaldkonna kogumaht aastatel 2025–2028 on 5,6 miljardit eurot, millele lisasime riigieelarve strateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot moona soetamiseks aastani 2031. Lisaks investeerime järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse täiendavad 219 miljonit. Need miljardid eurod moona, sajad miljonid eurod sisejulgeolekusse on selleks, et olla valmis ka hübriidohtudeks.

See on väga suur raha. Kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed. Pagarist pankurini, hipsterist hiidlaseni. Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et igaühele vähesega kaitsta seda kõike, mis meil koos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult.

Korda saab ka meie eelarvepoliitika. Mitte midagi tehes oleks Kreekas saanud rääkida kaugest Eestist kui hoiatusest. Mitte Eestis meenutada Kreekat. Nüüd on mõlemas riigis asjad korras või paranemise tee ette võetud. Mitte midagi tehes oleks võlgu elamine läinud sama käest kui ühikapidu, kus pole enam täpselt kindel, mis päev parajasti on, mida tähistatakse või kellel üldse homme eksam on.

Eelarve korda saamiseks hoiame kokku nelja aastaga üle miljardi euro avalikke kulusid. Täpsemalt 1,4 miljardit eurot, kui varem tehtud otsuseid arvesse võtta. Kainestav, kindlasti. Tänu otsustele väheneb 2025. aasta eelarve puudujääk prognoositult kolme protsendini SKP-st ja alla selle. Puudujäägi vähendamisest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot.

Pealegi pole see lõppjaam, riigi tõhususe revisjon jätkub. Meie eesmärk peab olema nõtke, karge, automaatne, kiire asjaajamisega, vähese bürokraatliku hõõrdeteguriga ja väiksemate kuludega masinavärk. Riigis, aga ka sihtasutustes ja omavalitsustes. Omavalitsuste valimised on järgmisel aastal tulemas, küllap tasub oma valla- ja linnajuhte valides hinnata, kes suudab lennukate ideede jutlustamise vahele ka asjad korras hoida.

Läbi saab ka maksufestival. Julgeolekukulude katteks rakendub lai julgeolekumaks. See on sama lai nagu julgeolek. Julgeolek puudutab ju igaüht, nii ka selle kulude katmine. Ükski ühiskonna osa ei suudaks seda üksi, aga koos saame hakkama. Meenutades, et me oleme NATO, aga mitte kogu NATO. Näiteks lennukid, mis meie õhuruumi kaitsevad, on teiste riikide inimeste panusega ostetud. Loome kindlust enda liitlastele ja nemad meile. Üheskoos.

Julgeolekumaks on julgeoleku jaoks ja tähtajaline. Laiapindsest julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot, võrdluseks, et sõjaline kaitsekulu samal perioodil on 5,6 miljardit, millele lisanduvad täiendavalt sisejulgeoleku investeeringud. Pärast julgeolekumaksu otsust hoiab valitsus maksurahu.

Kui kaitsevajaduste plaan on paigas nagu kokkuhoid eelarve kordategemisel, siis lõppeb igal kvartalil rahvas ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas, ummikust suhkruni. Tuleb hoopis teadmine, et igaüks saab oma ettepanekud esitada 2027. aasta riigikogu valimistel, mille järel teeb moodustatav valitsus järgmised otsused. Või kui on kohalikku elu puudutavad ideed, siis selleks on 2025. aasta oktoobris kohalikud valimised, kus oma mõtetele mandaati küsida.

Julgeolekumaks on tähtajaline 2028. aasta lõpuni. Riik, mis saab sel aastal tehtavate otsustega oma rahaasjad paika, teeb kolm aastat kärpeid ja muudab toimetamise ka sealt edasi hulga tõhusamaks, suudab tulevased kaitsehanked rahastada juba tavaraamide sees.

Kõik, kes praegu manavad julgeolekumaksu jätkamist, muudavad selle isetäituvaks ennustuseks, seega kutsun seda viga mitte tegema ning kokkulepet ühiskonnas austama – julgeolekumaks on julgeolekuks, tähtajaline ja kärpeid tuleb edasi teha, et riigi rahaasjad taas joonele saada.

Küllap saab siinkohal teravmeelne olla, püüdes torgata, et kindlus on kallis. On, kuid ebakindlus on veelgi kulukam. Ebakindlusesse ei sünni ettevõtteid ega lapsi. Kas te rajaks kodu ebakindlale pinnasele? Küllap siiski mitte. Kallis on eesti keeles pealegi mitmetähenduslik sõna. Eks igaüks ise otsustab, kumba kallist ta kindluses näha tahab.

Kindluse loomine on ka riigi juhtimise valik ja stiil. Valitsemisvastutus on ametisolijate kanda. Riigikogus, valitsuses, mistahes rollis. Valitsuse ülesanne on hoida asjad korras ja luua kindlust homseks, opositsiooni vastutus on tehtavat kontrollida.

Meie uks on avatud headele mõtetele ja nutikatele lahendustele, sõltumata esitajast. Eks algav hooaeg näitab, kas seda avatud ühendust kasutatakse teadaandmiseks lahendustest või eeskätt enda ees- ja perekonnanimest ning parteilisest kuuluvusest ajendatult. See eristab Eesti inimeste jaoks ka terad sõkaldest.

Tsiteerin president Alar Karist 14. septembrist 2024: "Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksuteemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingi teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem."

Olen presidendi öelduga väga nõus. Arutelu on olnud pikk ja kõikehõlmav. Tänan kõiki, kes andsid sisendi, see debatt võimaldas läbi kaaluda kõik valikud. Avalikumalt, nüansirikkamalt, laiema kaasatusega kui seda mistahes muu vorm oleks lubanud. Tänan kõiki ettevõtjaid, eksperte, ajakirjanikke ning poliitikakujundajaid, kes aitasid selles selgust luua ja arutelu pidada. Me kõik olime selle festivali korraldajad. Selleks korraks saab maksufestival läbi.

Millegi lõpp aga on alati millegi muu algus. Avaliku võimu ja ettevõtluse, nagu ka Eesti inimeste huvides on, et järgmisena algab meil majanduskasvu festival. Kirge ja potentsiaali selles teemas on. Materjali ja võimalusi ka. Piletid esiritta on kõigil olemas, loodan hoogsat osavõttu.

Mõni sõna selle algatuseks. Alustades kitsamalt, prioriteetsest kaitsevaldkonnast, mis kindlusele lisaks annab ka palju meie majandusse tagasi.

Kaitsevaldkonnast kasvab uus tööstusharu, milles riigi kaitsepotentsiaal kohtub majanduskasvu võimalustega, sest meil on kavas kaitsetööstuse fondi mahtu kahekordistada, ulatudes saja miljoni euroni. Tänu sellele käivitub järgneval neljal aastal Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise potentsiaaliga plaan.

Täiendavalt oleme Ukraina aitamiseks igal aastal lubanud kasutada 0,25 protsenti oma SKP-st, see on ligikaudu sada miljonit eurot. Nelja aasta peale on see nelisada miljonit eurot. See on võimalus meie kaitsetööstustel toota ja arendada seda, millega Ukraina peab kogu Euroopa, ka meie vabaduse eest sõda Venemaa vastu.

Kaitsevaldkonna kasvu laeks ja eesmärgiks pole vaid Eesti sõjalise abi hulk Ukrainale, see on hoopis stardipakk, et korrata edu, mis meil on IT-sektoris, avades potentsiaali nagu buumivas energeetikasektoris või materjalide väärindamises.

Laiematest vajadusest lähtuvalt muudame ka riigihangete seadust. Kaitsevaldkonnas rakendame lahingmoona ostmisel vastuostu printsiipe, et siia luua hooldus-, arendus- ja teeninduskeskusi ehk oskuslikku tööd nõudvaid ettevõtteid, keskusi. Kaitsevaldkond panustab lähiaastail investeeringutena taristusse ligi 500 miljoni euroga, seegi on Eestis tehtav töö meie ettevõtlusele.

Samme selleks, et kasv sünniks, tuleb laiemalt. Eelarvet puudutavalt eurorahade kiirem ja arukas kasutus, olgu see Rail Balticu tempokas taristuehitus, kuhu suuname nelja aastaga CO₂ kvoodimüügituludest kaks kolmandiku ehk ligi 270 miljonit eurot. Ka hoonete renoveerimisse suuname 50 miljonit eurot CO₂ kvoodimüügist. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 70 protsenti suunatakse teede ehitusse, 17 protsenti Rail Balticu arendusse ning viis protsenti IT-valdkonda.

Suurinvesteeringute toomise plaani eesmärk on toetada Eesti oma ettevõtjate või siia tulla soovivate ettevõtjate samme suurte ja uute investeeringute tegemisel, mille tulemuseks on kasvav jõukus üle kogu maa.

Perioodile 2025–2028 oleme eraldanud 160 miljonit eurot, mis võimaldab finantseerida ligikaudu kahte projekti aastas, ühtekokku kaheksat suurinvesteeringut. Energeetikavalikud lähtuvad sellest, mida rohkem puhast ja mida soodsamalt, seda kasulikum igale kodumajapidamisele ja ettevõttele.

Seetõttu jätkab kliimaministeerium investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamiseks ja elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks. Oskustööjõu toomise valikud ning võimed tausta tempokalt ja tõhusalt ettevõtluse partnerina kontrollida, seegi on osa võimetest, mida saame eelarvevalikutega luua.

Kasvupotentsiaali on energeetikast merenduseni. Riik ei juhi ettevõtteid ja äriotsuseid, isegi riigiettevõttes on selleks nominatsioonikomitee, mis nõukogu riigi esindajana nimetab, kuid äritegemist saame lihtsamaks ja asjaajamist kiiremaks teha kindlasti. Planeerimisest lubadeni – kõike saab ja tuleb kiiremini teha.

Eelarve puhul oleme oma ressursse hästi kasutanud, kui me selliseid eelistusi arvestame. Aga tulevik ei ole vaid kokkuhoid, ka kitsastes oludes saab endiselt olulisi otsuseid teha. Olgu selleks siis elektrivõrkude tugevdamiseks ning uute liitumisvõimsuste väljaehitamisse suunatud 74 miljonit eurot või 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduste jaoks.

Või kunstnike poolt kaua oodatud kunstihoone renoveerimine Vabaduse väljakul (9,9 mln) või rahvusraamatukogu renoveerimise lõpetamine (17,7 mln). Keskmine vanaduspension kasvab ka 2025. aastal, ulatudes 814 euroni ning tõusevad aastaid paigal seisnud sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetused. Jätkub eestikeelsele haridusele üleminek, mida rahastame 61,8 miljoni euroga.

Eraldi tahan tänada eelmisi valitsusi ja riigikogu, kelle pingutused asjade korda tegemisel ei ole asjatud ega tähelepanuta. Aitäh teile kõigile.

Ainsana on mul on kahju, et 2017. aastal otsustati lõdvendada eelarvereegleid. Juba toona ütlesid valdkonna inimesed Eesti Pangast selle valiku kohta, et hetkeline kasu sellest on oluliselt väiksem kui tulevikus tekkiv kahju. Toonase valiku probleeme ja vilju me täna kärbime, aga me ei heitu ega peitu. Kokkuhoiumeetmete rakendamisega vähendasime 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositud 4,4 protsendilt 3 protsendini SKP-st ja riigieelarve strateegia aruteludes leppisime kokku teekonna jõuda 1,4 protsendini SKP-st.

Soovin tänada ka rahandusministeeriumi, et avalikkuse soov saada täpne ja üksikasjalikum ülevaade eelarvest saab vastuse. Esimene samm sellel teel on ülevaated, kuidas valdkondades ja asutustes raha kasutatakse. Osa informatsioonist on seletuskirjas, osa veebis eraldi töölauana. Seegi on oluline samm edasi. Küllap saame hulga head tagasisidet rahandusministeeriumile, kuidas järgmisel aastal veel paremini teha.

Lõpetuseks tänan ministreid, kellega koos panime kokku tõhusa eelarve. Koalitsioonis on kolm osapoolt, kellel igaühel on oma nägemus, kuidas Eesti elu muutuks paremaks. Ühiselt koostatud 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot.

Sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKP-st. Esialgse hinnangu kohaselt oleme NATO riikide pingereas esikolmikus Poola järel, USA ees. Eelarve otsustega kindlustame inimeste ja riigi julgeoleku, investeerime majanduse tugevdamisse ja vähendame oluliselt riigi kulusid.

Raskeid otsuseid on palju, aga need on parema tuleviku nimel. Palun riigikogul toetada valitsuse esitatud 2025. aasta riigieelarvet, millega muudetakse kindlus kasvuks.