Pikaaegne NATO peasekretär Jens Stoltenberg andis teisipäeval ameti Ruttele üle.

"Kallis Mark, palun võta see eriline haamer ja ma kutsun sind võtma istet Põhja-Atlandi nõukogu esimehe kohale," ütles Stoltenberg.

Rutte seadis oma ametiajaks kolm eesmärki: NATO tugevdamine, mille teostamiseks, tõdes ta, peavad liitlased rohkem kulutama; tihedam koostöö Euroopa Liidu ja Aasia partneritega ning  ka Ukraina toetamine.

"Ukraina toetamise hind on palju madalam kui hind, millega me silmitsi oleksime, kui Putin saaks, mis ta tahab. Ma töötan koos liitlastega, et täide viia kõik juba tehtud otsused ja Ukraina tuua NATO-le järjest lähemale," lausus Rutte.

Eelkõige kiidetakse Rutte oskust üksmeele leidmisel. Temalt oodatakse kompromisse, mis rahuldaks nii Euroopa liitlaseid kui ka Ameerika Ühendriike sõltumata sellest, kes istub Valges Majas.

"Ta on peaministri ametit kandnud 14 aastat. Ta ehitas neli erinevat koalitsiooni nelja erineva koosseisuga. Tal on silmapaistev oskus inimesed kokku tuua," märkis Hollandi ajalehe NRC ajakirjanik Michel Kerres.

Samas on Rutte tuntud ka kokkuhoidliku poliitikuna.

"Ta kärpis Hollandi kaitse-eelarvet. Alles eelmisel aastal suutis Holland täita NATO normi ja kulutada kaitsele kaks protsenti SKT-st. Ta on olnud väga kokkuhoidlik. See on osa tema poliitilisest DNA-st. Nüüd muidugi hakkas ta rääkima kaitsekulude suurendamisest," lausus Kerres.

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik ütles, et Rutte pikaaegne kogemus peaministrina teeb temast alliansi juhiks hea valiku.

"Näiteks tema Ukraina poliitika on olnud väga tugev. Holland on andnud tohutult suurt abi Ukrainale finantsiliselt, sõjaliselt. Nii et Eestile on ta igati hea variant," lausus Luik.