Raudtee ehitamise hange on rahvusvaheline ning jagatud kahte ossa: esimese osa võitja peab Tallinna ja Pärnu vahel seal, kus muldkeha ja muud rajatised juba valmis, ehitama valmis raudtee ja muud pealisehitised. Tootsi ja Pärnu vahel, kus muldkeha pole ehitatud ja projekti veel pole, peab hanke võitja lisaks raudtee ehitamisele tegema ära ka need tööd.

RBE juhatuse esimees Anvar Salomets ütles, et lõigud jagati kahte ossa nii-öelda ehitusküpsuse järgi ning et Tootsi ja Pärnu vahel pole küll veel põhiprojekt valmis, kuid seal on siiski "võrdlemisi kvaliteetne" projekt ka praegu olemas.

"Projekt on suur hulk jooniseid, mille täpsustamine tuleb järgmisel töövõtjal läbi viia. Tootsi-Pärnu lõigul on see on väga hea võimalus sellepärast, et me soovime seal teatud tehnilisi lahendusi optimeerida, need on pisut "rasvased" meie maitsele. Ja see annab võimaluse seal ajakava surve all olles teha teatud asjad natukene lihtsamaks, ka odavamaks," lausus Salomets.

Hanke teine osa hõlmab Pärnu ja Ikla vahelist 58-kilomeetrist lõiku, kus tuleb koostada nii projekt, rajada muldkeha ja rajatised kui ka pealisehitus ehk raudtee.

Hankedokumentide järgi toimub ehitamine aastatel 2026 kuni 2030. Kasutusele peab Rail Balticu raudtee täies pikkuses saama võtta 2030. aasta novembris.

Samas pole ajagraafikusse sisse jäetud nii-öelda riskiruumi ehk kui näiteks peaks hanked vaidlustamise tõttu hakkama venima, siis avaldab see mõju ka raudtee valmimise lõpptähtajale, möönis Salomets.

Hangete võitjad peaksid selguma järgmise aasta aprillis.

Tallinna ja Pärnu vahelise lõigu ehitamise hinnanguline maksumus on 394 miljonit eurot; Pärnu ja Ikla vahelise lõigu, kus tegemata töid rohkem, on maksumuseks 332 miljonit eurot. Lisaks on veidi üle 200 miljoni eurot ette nähtud materjalide (näiteks rööpad, liiprid, ballast) ostmiseks.

Rail Baltic Estonia on otsustanud projekti jagada kaheks töölepinguks: esimene leping sisaldab Ülemiste–Pärnu raudteetrassi pealisehituse ning Tootsi–Pärnu raudteetrassi projekteerimis- ja alusehitustöid (uuringud, load, rajatised, muldkehad); teine leping hõlmab Pärnu–Ikla raudteetrassi täielikku projekteerimist ja ehitust (sealhulgas uuringud, load, rajatised, muldkehad, pealisehitus jms).

Tegu on niinimetatud allianssprojektiga, mis tähendab, et allianss moodustub hankijast ehk Rail Baltic Estoniast ning hanke võitjast/võitjatest. Hankedokumentides märgitakse, et allianss on projekti elluviimise mudel, kus osapooled vastutavad ühiselt projekti ettevalmistamise ja elluviimise eest koos ühise organisatsioonina, jagades projekti kasusid ja riske ning võttes eesmärgiks pideva parenduse kogu lepingu täitmise perioodil.

Osa muldkehi valmib alles 2028. aastal, osal pole veel hankeidki

Taristuminister Vladimir Svet kirjutas hiljuti oma Läti ja Leedu kolleegile, et Eesti võib Rail Balticu Tallinna-Pärnu raudteelõigu käiku lasta juba 2028. või 2029. aastal. Hankedokumentidest selgub lisaks sellele, et raudtee on kasutusele kavas võtta 2030 lõpus, ka see, et 2028. aasta lõpuks pole tõenäoliselt valmis isegi kogu alusehitus ehk muldkeha Tallinna ja Pärnu vahel.

Salomets märkis, et puuduolevad lõigud saaks tõenäoliselt valmis ehitada ka "grammikese" varem.

"Üks hange on käimas ja teise teise me avaldame lähipäevil, vähemalt meie sisemised protseduurid, heakskiidud on selleks olemas. Sinna peale pealisehitus (võtab aega) jämedalt üks ehitushooaeg, mis viibki meid 2029. aasta esimesse, teise kvartalisse," lausus Salomets.

Alusehituse ehitushanked on praeguseks enamjaolt võitja leidnud ning ehitus käib. Nii peaks tööd Ülemiste-Soodevahe, Saku-Harju maakonna piiri, Harju maakonna piiri-Loone, Loone-Hagudi ja Hagudi-Alu lõigul valmima 2027. aastal ning Soodevahe-Kangru, Kangru-Saku ja Alu-Kärpla 2028. aastal, viimane neist alles kolmandas kvartalis. Kärpla-Selja ja Selja-Tootsi lõigule on alusehituseks väljastatud küll ehitusluba, kuid ehitushankeid pole veel tehtud.

Tootsi-Pärnu põhitrassi projekteerimine on alles pooleli ning suurhanke võitjad peavad selle selle ise lõpuni viima ning rajama ka muldkeha. Pärnu-Kabli ja Kabli-Eesti/Läti piiri lõikude projekteerimise eelduseks on Rail Balticu Pärnumaa planeeringu kehtestamine, mis peaks toimuma järgmise aasta esimeseks kvartaliks.

Pärnu ja Ülemiste terminal suurhanke alla ei kuulu

Pärnu reisiterminalile koos välialadega on väljastatud ehitusload. Tänavu ehitab transpordiamet jalakäijate tunneli Liivi tee alla, mis tulevikus ühendab reisiterminali ala Papiniidu tänavaga. RBE soovib arendada reisiterminali ala
järk-järgult, et vältida suurt esmast ehitusmaksumust. Ka Pärnu terminali projekteerimis- ja ehitushanked ei kuulu miljardihanke alla.

Pea miljardi euro suurusesse hankesse ei kuulu Ülemiste terminali ehitamine. Ülemiste reisiterminal plaanitakse ehitada mitmes etapis. Selle jaoks kuulutatakse välja 57 miljoni euro suurune hange. Linda nime kandva terminali ehitusprojekti esimene etapp, kus rajatakse maa-alused kandekonstruktsioonid, jalakäijate tunnelid ning tehnoruumid, on juba alanud. Projekti järgmistes etappides ehitatakse välja terminalihoone koos sellega külgnevate aladega, sealhulgas trammitee ja parklad.

Ülemiste terminali ehitushanke ajakava näeb ette lepingu sõlmimise 2025. aasta aprillis. Ehitustööd algavad sama aasta novembris ning hoone valmib 2028. aasta veebruaris. Lõplik valmisolek ja hoone üleandmine tellijale on kavandatud 2028. aasta oktoobrisse.

Kohalike peatuste detailplaneeringud ja projekteerimistööd on käimas või osaliselt juba lõppstaadiumis.

Ülemiste veeremidepoo hoone on projekteerimisfaasis. Esimeses etapis ehitatakse hoone koostöös Elroniga välja vähendatud mahus ja järgmistes
etappides planeerib Elron põhja suunda rajada uue depoo.

Rail Baltic Estonia koos maa-ameti ja kliimaministeeriumiga tegeleb siiani maade
omandamisega. Ülemiste ja Tootsi vahelisel lõigul on maade omandamise
protsess käimas. Tootsi ja Pärnu vahelises lõigus on maade omandamiseks vajalikud krundijaotuskavad koostamisel. Pärnu ja Kabli vahelisel lõigul ei ole maade omandamise tegevused veel alanud.

Rail Baltic rajatakse kaherööpmelise raudteena, kuid esimeses etapis ehitatakse see välja üherööpmelisena. Põhitrass on jagatud kolme projekteerimislõiku: Tallinn–Rapla, Rapla–Tootsi ja Tootsi–Eesti/Läti piir.

Projekt sisaldab Ülemiste ja Pärnu reisiterminali, Muuga kaubaterminali, Pärnu kaubaterminali koos taristu hoolduskeskusega, Soodevahe kuivsadamat koos taristu hoolduskeskusega, Ülemiste veeremi depood, 12 kohalikku peatust, üle 100 raudteeristumise, ligikaudu 36 ökodukti, gaasitorustike ja kõrgepingeliinide ristumisi ning ligikaudu 21,5 kilomeetrit müratõkkeid.

Rail Balticu Eesti osa pikkus on 213 kilomeetrit.

Svet: suurema osa maksumusest katab euroraha

Taristuminister Svet rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et suurema osa ehituse maksumusest katab euroraha.

"Me suutsime leida 200 miljonit, selleks et katta meie omaosalus lähiaastate ehitustöödeks," sõnas Svet. "Minul on hea meel, et alliansi hanked, mis on kokku veidi alla ühe miljardi mahuga, on saanud väljakuulutatud ja et varsti kuulutatakse välja Ülemise terminali ehituse hange. Meil on mõned märgid, mis ütlevad, et me oleme seda asja saanud õigetele relssidele liikuma, aga nüüd peame jälgima, et see rong sõidaks ka sirgelt ja oleks graafikus."

Svet märkis, et hankega ärgitab Eesti ka Leedut ja Lätit otsustavalt tegutsema.

"Läti transpordiminister on kinnitanud, et nendel on ka huvi, et Riia poolt siia piirini ehitada. Nii et ma arvan, mida varem nad näevad, kuidas need relsid meie poolt paistavad, seda kiiremini nad ka liiguvad," ütles Svet.