Neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsi alguses ütles peaminister Kristen Michal, et valitsus otsustas kollektiivselt lisaks julgeolekule iga kahe nädala tagant hakata korraldama majandusteemalisi kabinetiarutelusid.

Aruteludesse kaasab valitsus sisendite saamiseks avaliku ja erasektori inimesi ja asutusi ning arutelude tulemusena kujundab valitsus otsuseid, mis peaksid Michali sõnul aitama Eesti konkurentsivõimet suurendada.

Sotsiaaldemokraatide juht ja siseminister Lauri Läänemets rääkis, et tegemist on põhimõttelise muutusega.

"Täna kõik ootavad, et riik midagi teeks. Need ajad, kus me ütleme, et turg ise paneb kõik paika ja kõik juhtub iseenesest, need ajad on läbi. See on ka elav tõestus sellele, et valitsus peab reageerima, valitsus peab tegema ja mõnes mõttes valitsus neid majandusarenguid peab suunama," rääkis Läänemets.

"30 aastat on Eesti majandusele ühtemoodi vaadatud juhtimise koha pealt, aga see on päris põhimõtteline muutus. Meil saab olema üle nädala valitsuskabinet ja tegelikult valitsus hakkab seda majandusarengut suunama üht- või teistmoodi. Natuke vähem, mõnes kohas natuke rohkem. Seda teevad ka päris paljud teised riigid," ütles Läänemets.

Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et tal on hea meel, et valitsus on viimaks asunud arutama endise Eesti 200 majandusministri Tiit Riisalo majandusplaani, kuid see ei tähenda, et oleks kava võtta riigi kontrolli alla valdavat osa tootmisvahenditest ja kapitalist.

"Hoidku jumal selle eest, et riik siin ise majandust juhtima hakkab, seda kindlasti ei tohiks Eestis juhtuda. Riigikapitalismi eesmärki ei ole kindlasti meil olemas ja seal majandusplaanis kindlasti mitte sõnastatud," rääkis Kallas.

Kallase sõnul tuleks riigil tähelepanu pöörata energeetikale, sisserändele, et parandada oskustööjõu kättesaadavust ja suurinvesteeringute toetamisele.

Reformierakondlasest majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo märkis, et Reformierakond on sotsiaaldemokraatidest erineval arvamusel.

"Meie usume, et Eesti turg toimib. Saab väga hästi hakkama. Turg on parim regulaator. Küll aga riigi mõte on ettevõtluskeskkonda kui sellist arendada, et siin oleks võimalikult hea ettevõtlust teha, investeeringuid siia tuua ja teha ning tervikuna majandust kasvatada," rääkis Keldo.

Samas ütles Keldo, et ta on väga rahul 160-miljoni euro suuruse suurinvesteeringute toetusega ja kaitsefondiga, mis avaneb järgmise aasta alguses ja mille rahaline maht valitsuse otsusega kasvab 50 miljonilt eurolt 100 miljoni euroni.

Veel tõi Keldo välja, et konkreetsetest sammudest on valitsus käivitanud biorafineerimise rakendusuuringute keskuse ja järgmiseks aastaks on raha olemas, et luua katselabor vesinikutehnoloogia ja eraldi autonoomsete sõidukite arendamiseks.

Majandusplaani kohta rääkis Keldo, et lisaks 10-aastasele laiemale plaanile on tal ka konkreetsem järgmise aasta tegevuskava, mida ta ka valitsuse liikmetele tutvustab. "Ministeeriumid saavad iseenda sisse vaadata ja panna oma tööplaanidesse väga konkreetsed tegevused, seadusmuudatused, määrused ja nii edasi," ütles Keldo.

Läänemets täpsustas veel, et kuigi neil on Keldoga ühiskonna toimimise mõttes erimeelsusi, on neil ühisosa olemas.

"Ühes asjas me oleme ühte meelt. Riik ei ütle, millise hinnaga peab poes asju müüma. Riik ei ütle, mida peab tootma. Sellised majanduspõhimõtted meil on samad. Aga ma tean, võib-olla on raske tunnistada, aga see, et riik tegeleb, valitsus tegeleb majanduse arengu suunamisega, seda me ju teeme," rääkis Läänemets.

"Suurinvesteeringute toetus on lihtne näide. Ma võin võtta sinu enda kavast väga palju asju ja me seda teeme ja Kristina ka. Olemuselt oleme väga palju muutunud. 10 aastat tagasi siin laua taga öeldi, et riik ei tee midagi. Me loome lihtsalt keskkonda ja kõik asjad juhtuvad," ütles Läänemets.

"Tegelikult me teeme. Päris palju teeme. Ja teeme ka sellepärast, et maailmas on päris mitu sõda ja ei toimi see turg enam niimoodi täiesti vabalt, kuigi me tahaks. Teeme seda sellepärast, et teised riigid rohkem kaitsevad oma majandusi ja me ei saa lihtsalt pealt vaadata. Me teeme seda," märkis Läänemets.

Läänemets: riik peab majandusse sekkuma

Hiljem, neljapäeva õhtul, asus Läänemets oma öeldut lahti selgitama ning tõdes, et turumajandus on hea, aga vaba turg ei toimi ning vaja oleks riigi sekkumist.

"Eestis on turumajandus ja see on hea. Teist süsteemi ma ette ei kujutaks.
Täna valitsuse pressikonverentsil rääkisin sellest täpsemalt, aga vaatan, et ajakirjanduses on kaks asja segi aetud. Turumajandus kui majandusmudel, millest ma ei rääkinud ning tänane olukord, kus vaba turg ei toimi, millest ma rääkisin," kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias.

"Need ajad on tõesti läbi, kus öeldi, et turg paneb kõik paika. Ei pane. Ei pane sellepärast, et seda vabadust enam pole. Osalt Ukraina sõda, sanktsioonid Venemaale, hõõrdumised Hiinaga, toorme kättesaadavus jne. Ehk siis piiranguid on majanduses järjest rohkem ja julgeolek dikteerib turu toimimist," märkis Läänemets.

Läänemets tõi näiteks seda, kuidas USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Hiina toetavad oma majandusi ja tööstust rahaliselt.

"See ei ole puhas konkurents, vaid riigi sekkumine ja majandusarengute suunamine. Seda peab ka Eesti tegema," lausus Läänemets.

"Majanduskabinet, millega valitsuses täna alustasime, seda ka on. Me ei plaani ainult keskkonna loomisest, vaid riiklikest rahalistest toetustest suurinvesteeringutele, energia suuremast tootmisest, et tuua siia energiamahukat tööstust, riikliku tööstuspoliitika tegemist (mis täna Eesti Panga sõnul ongi turule sekkumine) jne."

Läänemets märkis, et majandus ei olegi midagi eraldiseisvat, vaid ettevõtete ja riigi ühine koostöö. "Turud (tegutsemisreeglid) on riikide poolt loodud ja otsustatud. Kui me tahame, et Eesti majandusel paremini läheks, siis riik ei saa jääda pealtvaatajaks. Valitsus tegeleb majandusega ja teeme seda koos ettevõtjatega. Turumajandus on ja jääb, hoolimata sellest, et see aastakümneid räägitud "nähtamatu käsi" enam üksi ei pane midagi paika," lõpetas Läänemets.

Ligi kommenteeris Läänemetsa avaldusi

Läänemetsa väljaütlemistele reageeris ka rahandusminister Jürgen Ligi (RE), kes ütles, et turumajanduse üle valitsus arutama ei hakka.

"Täpsustuseks, et Vabariigi Valitsus siiski ei otsustanud täna ega ole otsustanud kunagi varem, et turumajanduse aeg on läbi. Samuti ei ole ükski Eesti valitsus kunagi otsustanud, et turg paneb kõik paika. Aga valitsus on otsustanud mitte kumbagi ettepanekut mitte kunagi päevakorda võtta," kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.