Ministeeriumi väljapakutu järgi võiks elektrikaabel merest maale jõuda Häädemeeste vallas kas Kabli või Jaagupi küla kandis ja sealt edasi liikuda maa- ning õhuliine pidi Kilingi-Nõmmeni või merekaabliga Reiu kanti ja sealt edasi Kikepera või Sindini.

"Need esialgsed alternatiivid oleme visandanud lähtuvalt avalikest andmebaasidest ja teadaoleva info põhjal, et kus hooned paiknevad, kus on inimeste jaoks olulised kohad, kus on looduskaitselised piirangud ja ka suuremad sellised taristuefektid," lausus regionaalministeeriumi nõunik Anne Martin.

Reiu kandist läbi minev kaabel läbiks praeguse plaani järgi ka Lottemaa teemaparki. Martini sõnul soovitakse kõigi maaomanikega leida kompromiss ja arutelud seisavad alles ees.

"Kui esialgsed trassikoridorid saavad täpsustatud tagasiside põhjal, siis algabki eksperditöö – mõjude hindamine ja alternatiivide täpsustamine ja omavaheline võrdlemine," ütles Martin.

Trassikoridori lõplik asukoht peaks selguma uue aasta suveks.

Meretuulepargi arendaja Enefit Green on nüüdseks ära teinud kõik vajalikud keskkonnauuringud.

"Uuringud on kõik tehtud, neid on 17 pluss, teostatud on need alates 2022. aastast kuni selle aasta suveni. Nii et põhimõtteliselt on kõik tulemused käes ja need näitavad põhimõtteliselt seda, et tuulepargi rajamine Liivi lahte on võimalik," lausus Enefit Greeni meretuule arendusjuht Karmo Kõrvek.

Kõrveki sõnul tahetakse keskkonnamõjude avaliku väljapanekuni jõuda uue aasta alguses.

Kavandatav meretuulepark jääks Kihnu rannikust 11 ja Häädemeeste rannikust 16 kilomeetri kaugusele

Nii eelmisel kui ka sel nädalal tutvustati kohalikele nii trassikoridoride variante kui ka keskkonnauuringuid. Keskkonnamõjude tutvustamisel osalenud Häädemeeste elanikud pelgavad piirkonna muutumist tööstuskülaks ja olid selle vastu.

"Meie arvamus on selge, kes me oleme elanud siin ranna ääres – see park tuleb rannale kole lähedale. Viigu see park Kihnu või Ruhnu taha avamere peale. Kalad, mis hakkavad siia kudema tulema, räim ja meritint, tulevad täpselt sellest koridorist läbi. Ja nüüd, kui nad selle sulgevad, siis põhimõtteliselt lõpeb siin kalapüük ära. Peale selle, meil on turism siin. Turistid on ära öelnud, kui mastid või porgandid siia püsti tulevad, nemad ei taha siia enam tulla, nad ei näe päikseloojangut," rääkis Häädemeeste valla elanik ja kalur Avo Naar.

"Minu seisukoht on, et see tuulepark meie keskkonda ei sobitu. Nendest uuringutest, mis meile on tutvustatud, on väga hästi näha, et rahvas ei ole selle asjaga rahul. Ja on kavas ka küsitleda rahvast, et saada nende arvamus kätte, et meil oleks kogukondlikku alust tegutseda," lausus Häädemeeste vallavanem Külliki Kiiver.

Vallavanema sõnul on õhus rida küsimusi.

"Põhimured on kindlasti mõjud kohalikule looduskeskkonnale, loomastikule, taimestikule. Kõik häiring, mis tuleb merelt ja lisaks elektriühenduste trassialternatiivide menetlused, kus selgub, missugused mõjud kaasnevad kas maakaabelliiniga või õhuliiniga," ütles Kiiver.

Meretuuleparki kavandatakse 50–100 tuulikut. Pargi eeldatav ehitusaeg on 2028–2030 ja seal toodetav elekter kataks kuni pool Eesti aastasest elektritarbimisest.