Inflatsioon on Lätis madal ja ei tõuse oluliselt ka järgneval kahel aastal, prognoosib Läti pank. Selle põhjus on energia ja põllumajandustoodete hinna osaline langus. Samas üldine hinnatõus Lätis siiski püsib.

Euroala riikide tänavune keskmine  inflatsioon – 2,6 protsenti – on peaaegu kaks korda kõrgem kui Lätis, ja eesmärk on jõuda kahe protsendi tasemele.

"Euroopas on väga suur investeeringuvajadus – eelkõige kliimamuutuste, kaitsevajaduste, tehisintellekti või digitaliseerimise valdkonnas. Probleem on selles, et finantsasutused ei suuna piisavalt raha nende vajaduste katmiseks. See pole ainult Läti, Balti riikide või idariikide probleem. See on kogu Euroopa mure. Ja põhjus on selles, et riigipiirid on finantssektori liiga ära hajutanud. Igaüks töötab värava taga oma pisikeses aias. Ja see ei luba Euroopal tervikuna arendada jõuliselt vajalikke valdkondi," lausus Läti Panga president Martinš Kazaks.

Majandus kasvab Lätis aga tänavu kiduramalt kui loodeti, sest konkurents on muutunud tihedamaks ja ostjad püsivad vaoshoituna. Järgmisel aastal prognoosib Läti pank sisemajanduse kogutoodangu kasvu 2,6 protsenti ja ülejärgmisel aastal juba kolm protsenti. Eratarbimine pisut tõuseb, kuid riik kulutab vähem.

Tänavu jäävad nii investeeringud kui ka eksport ja import negatiivseks, kuid järgmisel ja ülejärgmisel aastal jõutakse plussi. Tööpuudus on vähenemas, kuid kahaneb ka palgatõus.

"Et Läti arendab jõudsalt oma kaitsetööstust ja sinna tehtavad investeeringud üha kasvavad, küsitakse Lätis, kas see valdkond viibki majanduse tõusule," ütles Läti Panga rahapoliitika valdkonna juht Uldis Rutkaste.

"Näeme, et neis riikides, mis on spetsialiseerunud sõjatööstusele, on tootmismaht kasvanud. Kuid kaitsevaldkonnas on veel palju tegemata – mõtlen ühiseid hankeid, ühiseid oste Euroopa tasemel, uute tööstuste rajamist. Näen, et ka Lätis võime sõjatööstuses näha peagi väga tuntavat tõusu. Loodan siiski, et pikas perspektiivis ei kujune see valdkond meie majanduse peamiseks kasvuallikaks. Kuid praegu on seda kõike meile vaja ja loomulikult turgutab see majandust tervikuna," lausus Kazaks.

Läti eelarvedefitsiit ületab nii tänavu kui ka järgnevail aastail pisut kolme protsendi taset. Riigivõlg aga pisut kasvab, liginedes pooleni sisemajanduse kogutoodangust. Läti panga hinnangul kavandatavad tööjõumaksude muudatused riigi konkurentsivõimet eriti ei paranda, kuid Eesti suur maksutõus on Läti majandusele pigem kasuks.