Eestil on esimese suurema kliimaeesmärgi täitmiseks jäänud aega napp poolteist aastat. Siis lüüakse lukku metsanduse ja maakasutuse ehk LULUCF-sektori esimene periood ning hakatakse arvutama, kui palju Eesti metsad, põllud ja rohumaad aastatel 2021-2025 süsinikku sidusid.

Need riigid, kes heidet kokkulepitud mahus ei vähendanud, peavad puudujäägi hüvitama, ostes teistelt Euroopa Liidu riikidelt kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikuid. Kuigi ametlikud kokkuvõtted tehakse 2027. aastal, on juba praegu selge, et Eesti enda eesmärki ei täida ning peab valmistuma mitmesaja miljoni euro suuruseks väljaminekuks.

Metsanduse ja maakasutuse eesmärgi täitmisel jälgitakse seda, kui palju Eesti metsad, põllumaad ja rohumaad varasemaga võrreldes kasvuhoonegaase seovad. Keskset rolli mängib metsade raiemaht, sest mida rohkem metsa maha võtta, seda vähem saab mets ka kasvuhoonegaase siduda.

Positiivse mõjuga on metsastamistegevused, negatiivse mõjuga aga raadamine ehk metsa mahavõtmine hoonete või teede ehitamiseks. Kõik, mis puudutab turbasektorit, asjasse ei puutu – seda arvestatakse kliimaeesmärkide täitmisel alles alates 2026. aastast.

Keskkonnaagentuur arvutas, et kui Eesti jätkab kõigi nende tegevustega, mis meil on praegu plaanis, siis jääb meil Euroopa Liidus kokku lepitud eesmärgi täitmisest puudu vähemalt 5,6 miljonit tonni kasvuhoonegaase. Kui ka teised riigid Euroopas jäävad süsiniku sidumisega hätta, siis on see puudujääk palju suurem.

Võimalused riigil seda kurssi muuta ning puudujääki vähendada on praeguseks aga suuresti ammendunud, sest aastad 2021-2023 on juba möödanik ja kõik tänavust aastat puudutav, näiteks riigimetsa raiemaht, on juba suuresti kokku lepitud. Riik saab seega mõjutada eeskätt seda, kui palju seotakse metsanduses ja maakasutuses kasvuhoonegaase järgmisel aastal.

Eksperdid nendivad, et ega väga midagi teha ei annagi, et järgmisel aastal metsanduses ja maakasutuses tekkivat heidet oluliselt vähendada.

Kliimaministeerium ise jääb aga hinnangutes tagasihoidlikuks. "On võimalus, et meil tekib puudujääk, aga me alles analüüsime andmeid," ütles kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas kuu aega tagasi küsimusele, kas on üldse mõeldav, et puudujääki ei tekigi.

"Hetkel me ei tea seda, kas täidame eesmärgi või mitte," vastas aga metsanduse eest vastutav asekantsler Antti Tooming aprilli alguses.

Kliimaeesmärkidest on varem räägitud eeskätt 2030. aastat silmas pidades, mil lisaks metsandusele ja maakasutusele peame heidet vähendama ka näiteks transpordisektoris või põllumajanduses. Siin on riigiesindajad optimistlikumad: aega veel on, palju võib muutuda ning eesmärgi täitmine või mittetäitmine sõltub suuresti sellest, milline tuleb loodav kliimaseadus.

Raiemahu vähendamine võib raiemahtu hoopis suurendada

Üks tõhusamaid meetmeid metsanduses ja maakasutuses tekkiva heite vähendamiseks on reguleerida seda, kui palju riigi- ja erametsades iga aasta puid langetatakse. Mida rohkem metsa maha raiuda, seda vähem jääb sinna ka puid, mis seovad süsinikku.

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming lausus, et ministeeriumi hinnangul jääb raiemaht sel ja järgmisel aastal enam-vähem samaks, mis ta on olnud ka varasematel aastatel. Keskkonnaagentuur hindas, et 2021-2025. aasta raiemaht on keskmiselt 10,5 miljonit tihumeetrit.

Veel paar aastat tagasi käinud avalikud arutelud selle üle, millisel kujul võtta vastu metsanduse arengukava ning milline peaks ikkagi olema iga-aastane raiemaht, on nüüdseks suuresti soikunud. Antti Tooming selgitas, et ministeerium töötab praegu välja laiapõhjalist kliimaseadust ning ka pikaajalised raiemahud peaksid selguma nende arutelude käigus.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Madis Raudsaar ütles, et miljon tihumeetrit raiet on võrdväärne umbes 1,2 miljoni tonni kasvuhoonegaaside heitega. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid ignoreerides saaks seega arvutada välja, mitu miljonit tihumeetrit peaks raiemaht järgmisel aastal vähenema, et metsanduse kliimaeesmärk täita. Raudsaare sõnul võib näiteks seitsmemiljoniline raiemaht järgmisel aastal olla liiga palju.

Samas ei pruugi sarnasest arvutusest olla suurt tolku. Nimelt osutas Raudsaar, et soov raiemahtu kiiresti ja palju vähendada võib lühiajaliselt raiemahtu hoopis suurendada, sest metsatööstusel on juba varem kokku lepitud tellimused, mis vajavad täitmist. Niiviisi võivad ettevõtjad raiuda metsa maha ennaktempos ja suuremas mahus.

Samuti ei pruugi raiemaht väheneda ka siis, kui riik vähendaks raiemahtu vaid riigimetsas. "Kui RMK raiub vähem, siis jääb üle ka tööjõudu ja harvestere ning siis ilmselt surve erametsaomanikele suureneb. See lihtsalt kompenseeritaks sealt," lausus Raudsaar.

Raadamine ehk Rail Balticu või kaitseväe harjutusväljakute arendamine

Lisaks metsaraie suurendamisele või vähendamisele saaks riik vähendada tekkivat kasvuhoonegaaside puudujääki ka siis, kui raadaks sel ja järgmisel aastal plaanitust vähem. Raadamine on metsa täielik maharaiumine, et võtta maa kasutusele mingil muul eesmärgil, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks.

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre selgitas, et eeskätt raadatakse lähiaastatel, et ehitada Rail Balticu raudteed või kaitseväe harjutusväljakuid. Rail Balticu tarvis oleks lähiaastatel vaja raadata 860 hektarit metsa. Kaitseväe keskpolügooni ning Nursipalu, Sirgala ja Soodla harjutusväljakute jaoks peaks aastatel 2025-2026 raadama aga kokku 1100 hektarit, öeldi ERR-ile kaitseinvesteeringute keskusest.

Kui riik sooviks järgmisel aastal märkimisväärselt vähem raadata, peaks edasi lükkama või kärpima ka nende projektide käigus kavandatud raadamistöid. Näiteks annab välja arvutada, et 2025. aastal on Nursipalu harjutusväljaku raadamiste kliimamõju umbes 80 000 tonni kasvuhoonegaase.

Rail Balticu valmimise ajagraafik on juba niigi pingeline. Suuremaid harjutusväljakuid on vaja rajada aga selleks, et kaitsevägi saaks liitlastega harjutada senisest võimsamatel relvasüsteemidel.

Asekantsler Antti Tooming lausus, et riik plaanib juulist kehtestada ka raadamistasu, mis peaks pikas plaanis muutma raadamise kallimaks. Samas ütles asekantsler, et kõige suurem raadaja on ikkagi riik läbi kaitsepolügoonide või Rail Balticu.

"Seal on ikkagi pikaajalised protsessid paika pandud, neid ei ole võimalik nii kiiresti muuta," teatas ta.

Puudujäägi suurus sõltub teistest Euroopa riikidest

Kuna kliimaministeerium sel ja järgmisel aastal asekantsler Antti Toominga sõnul metsaraiet järsult vähendada ei plaani ning Rail Balticu ja kaitseväe tarbeks raadamise vähendamine on keeruline, kerkib küsimus, kui suureks puudujääk siis täpselt kujuneb ning kui palju see riigile maksma läheb. Puudujäägi suurus ei sõltu kusjuures enam mitte niivõrd Eestist, vaid hoopis teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Nimelt on riigid leppinud kokku, et kui Euroopa Liit tervikuna täidab 2021.-2025. aasta kliimaeesmärgi, saavad ka liikmesriigid puudujäägi raporteerimisel "allahindlust". Selle nimi on metsamaa paindlikkus ning riigid saavad niiviisi osa metsanduses puudu jäänud sidumisest korstnasse kirjutada.

Kui liit täidab eesmärgi, siis on Eesti puudujääk keskkonnaagentuuri prognoosi järgi 5,6 miljonit tonni kasvuhoonegaase. Kui liikmesriigid jäävad aga heite vähendamisel hätta ning liit tervikuna eesmärki ei täida, siis on puudujääk hinnanguliselt 7,6 miljonit tonni.

Euroopa Komisjonist öeldi ERR-ile, et praegu ei ole võimalik ette näha, kas liit täidab eesmärgi või mitte ning targemad ollakse sügisel, kui on üle vaadatud ka need kasvuhoonegaaside inventuurid, mis riigid esitasid tänavu 2022. aasta kohta.

Kliimaministeeriumist öeldi aga, et nende prognoosi järgi Euroopa Liit pigem täidab oma eesmärgi. Sama arvas ka Soome keskkonnaministeeriumi vanemnõunik Tuomo Kalliokoski. Ta nentis, et olukord on siiski ebakindel ning täiesti võimalik on ka vastupidine tulemus.

Kasvuhoonegaasi ühikute hinda on keeruline ennustada

Lisaks sellele, et ei ole veel teada, kas Eesti saab puudujäägi arvestamisel kasutada "allahindlust", on ekspertide sõnutsi väga keeruline prognoosida ka seda, milliseks kujuneb 2027. aastal kaubeldavate kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute hind.

Varem ei ole LULUCF-i ühikutega kunagi kaubeldud ning erinevalt heitkogustega kauplemise süsteemist energeetikas (ETS 1) ei teki metsanduse ja maakasutuse sektoris ka mingit ühtset turgu, vaid riigid teevad vastastikuseid tehinguid.

Euroopa Komisjonist öeldi, et nemad ei kavatse LULUCF-i ühikute hinda prognoosida. Ka Eesti kliimaministeerium vastas, et hinna üle spekuleerimisel ei ole praegu mõtet.

Tuomo Kalliokoski Soome keskkonnaministeeriumist ütles, et kõige madalama prognoosi kohaselt peaks ühikud hakkama maksma umbes 20 eurot tonni kohta. Samas võib tema sõnul prognoosida ka hinda, mis on vahemikus 50-100 eurot tonni kohta.

Metsanduse ja maakasutuse sektori regulatsiooni ja arengut Euroopa Liidus on varem eritlenud Berliinis paiknev mõttekoda Öko-Institut. Instituudi energia- ja kliimaüksuse asejuht Sabine Gores hindas, et 50 eurot on tõenäolisem ühikuhind kui 20 eurot.

Süsinikuturgude ekspert Imre Banyasz hindas samuti, et 20 eurot tonni kohta on optimistlik prognoos ning pigem on realistlik eeldada, et hind ligineb 50 eurole tonni kohta.

Nii Gores kui ka Banyasz ütlesid, et sidumine metsandussektoris väheneb Euroopa Liidus tervikuna. Ühtlasi peaks LULUCF-i ühikuid muutma kallimaks asjaolu, et nendega saab teha tehinguid ka transpordi- ja põllumajandussektoris, kus liikmesriikidel tekib eesmärgi täitmisel puudujääk. 

Banyasz lausus, et on realistlik, et riikide puudujääk on seni arvatust suurem, sest süsinikusidumise saavutamine metsanduses on pikaajaline protsess.

"Praegused trendid ennustavad küll, et mitme riigi jaoks võiks see metsanduse ja maakasutuse eesmärgi täitmine osutuda probleemiks. Eriti arvestades, et ka transpordis ja põllumajanduses on vaja need eesmärgid saavutada," lausus Banyasz.

Soodsate tingimuste kokkulangemisel peab Eesti 2027. aastal ostma teistelt riikidelt kasvuhoonegaaside ühikuid seega vaid ligi 100 miljoni euro eest. Selle eeldus on, et Euroopa Liit täidab oma eesmärgi ning nõudlus ühikute järele on üldiselt madal.

Kui aga riikidel osutub metsanduses ja maakasutuses kasvuhoonegaaside sidumine keerukaks ja ühikute järele tekib suur nõudlus, siis ajab see üles ka ühikute hinna. Sellisel juhul ei saa Eesti tõenäoliselt ligipääsu ka allahindlusele ehk metsamaa paindlikkusele ning kulu riigieelarvele võib 2027. aastal küündida isegi 750 miljoni euroni.

Puudujääki võib leevendada transpordi- ja põllumajandussektor

Pärast perioodi 2021-2025 peavad riigid vähendama metsanduse ja maakasutuse sektoris kasvuhoonegaaside heidet ka perioodil 2026-2030. Ühtlasi jätkuvad riigis arutelud, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside teket sektorites, mis on kaetud niinimetatud jõupingutuste jagamise määrusega.

Need sektorid on transport, põllumajandus, jäätmed, hooned ja väikeenergeetika. Kliimaministeeriumis töötatakse praegu välja ka kliimaseadust, millega pannakse paika, millises sektoris täpselt kui palju peab kasvuhoonegaaside heidet vähendama.

Olgugi, et suuremaks kauplemiseks läheb nendes sektorites Banyaszi hinnangul alles 2032. aastal, kui on avaldatud 2030. aasta kasvuhoonegaaside inventuurid, on Eestile ja teistele riikidele siiski kokku lepitud trajektoor, millises tempos tuleks heidet vähendada. Olles trajektoorist ees, koguneb riikidel ühikute ülejääk. Jäädes trajektoorist maha, kuhjub aga puudujääk.

Kliimaministeeriumist öeldi, et viimase teadmise järgi peaks transpordi- ja põllumajandussektorites kogunema perioodil 2021-2025 umbes miljoni ühiku suurune ülejääk. Seda saaks vajadusel kasutada ka selleks, et katta metsanduses ja maakasutuses tekkivat puudujääki.

Banyasz lausus, et selline sektoritevaheline tehing ei pruugi olla alati siiski mõistlik, sest mida aeg edasi, seda keerulisem on riikidel kliimaeesmärke täita. Ka kliimaministeerium kinnitas, et praeguste meetmetega tekib Eestil transpordis ja põllumajanduses ehk jõupingutuse jagamise sektorites 2030. aastaks puudujääk.

"Seda ülejääki on võimalik ka järgmistesse aastatesse üle kanda, mida ma arvan, et paljud riigid ka teevad, sest mida 2030. aastale lähemal, seda keerulisem on neid eesmärke täita. Kui kliimaeesmärgi täitmist ei ole vara alustatud, siis kärisevad lõpuks need vahed nii suureks, et see muutub riikide jaoks kallimaks," ütles Banyasz.

Metsastamise mõju avaldub alles pika aja peale

Selmet metsa raiuda, võib metsamaad ka laiendada, istutades puid juurde näiteks vähemväärtuslikele põllumaadele või endistele kaevandusaladele.

Kui riik otsustaks sel ja järgmisel aastal seni plaanitust mitu korda rohkem maad metsastada, siis aitaks see täita riigi kliimaeesmärke pikas vaates, näiteks 2040. või 2050. aastal. Järgmisel aastal lukku mineva perioodi puudujäägi vähendamisel poleks metsastamisest aga veel mingit abi.

"Puu istutamiseks tuleb teha istutusaugud. Selle käigus aga mulda ju liigutatakse, mullas peituv orgaaniline aine puutub õhuga kokku ning hakkab lagunema," selgitas Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor Ain Kull.

Kull ütles, et noor puu saab süsiniku sidujaks alles paari aastaga. Kõige paremini seob süsinikku noor puistu aga paarikümne aasta vanusena – lehtpuud nagu kased või haavad seovad kasvuhoonegaase kiiremini, okaspuud aga aeglasemini.

Metoodika muutumisega on puudujäägi arvutustes juba arvestatud

Metsanduses ja maakasutuses tekkiva heite arvutamine on keeruline ning seetõttu on liikmesriikidel kohustus oma metoodikat igal aastal täiustada. Ka keskkonnaagentuur võttis hiljuti kasutusele uue metoodika, mille järgi metsamaa heitkoguseid arvutada. Kogu metsastatistikaga seonduvat on üksikasjalikult kajastanud Priit Pärnapuu Õhtulehes.

Euroopa Komisjon peaks lähiajal saatma veel täiendavad arvutusjuhised, kuidas metsamaal tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid arvutada.

Keskkonnaagentuurist öeldi, et uute juhiste järgi peaks Eesti puudujääk metsanduse ja maakasutuse sektoris vähenema ning ERR-is avaldatud puudujäägi arvutused võtavad seda prognoositud vähenemist juba ka arvesse.

Kokkulepe liikmesriikide vahel vähendada perioodil 2021-2025 metsanduse ja maakasutuse sektoris tekkivat kasvuhoonegaaside heidet saavutati Eesti eesistumise ajal 2017. aasta oktoobris.

Euroopa Liidu riigijuhid leppisid eesmärgis saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kokku 2019. aasta detsembris toimunud ülemkogul. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsust esindas sellel ülemkogul peaminister Jüri Ratas.