"Tegemist on praeguses piiratud vahendite olukorras toimuva restruktureerimisega," ütles kultuuriministeeriumi rahvusvahelise koostöö juht Meelis Kompus.

Kompus ütles, et USA kultuuridiplomaadi töökoha maksumus on hinnanguliselt 150 000 eurot aastas, millele lisandub projektieelarve, mille suurus pole veel selge, kuid ministeerium on arvestanud vähemalt 30 000 euroga aastas.

"Seega lisakulu ei teki – kujundame eelarvet ümber. Praeguses pingelises eelarveolukorras on paratamatu teha valikuid ja tuleb vajadusel julgeda ka millestki loobuda," sõnas Kompus.

Kompus rääkis ka, et USA täiskohaga kultuurinõuniku ametikoha loomine on olnud aastaid päevakorral, sest praegune kultuuriesindaja on palgatud kohapealt ning ta töötab vaid osakoormusega.

"Arvestades USA turu potentsiaali ja sügavust, samuti vajadust tugevdada USA kui meie olulisima transatlantilise partneri juures kultuuridiplomaatilist haaret, oli selline valik praegu ainuvõimalik. Rootsi kultuurinõuniku naasmine on ühine kokkulepe kultuuriministeeriumi, kultuuriesindaja ning Eesti suursaatkonna vahel Stockholmis," selgitas Kompus.  

Kompuse sõnul on senine Rootsi kultuurinõunik Illimar Lepik von Wirén ametis oldud kahe aasta jooksul jõudnud luua mitmesuguseid koostöövorme ja kontakte Rootsi loomesektoris, mida Eesti kindlasti ei soovi kaotada ja püüab koostöös kultuuriesindajaga Soomes neid töös hoida.

"Praktika, et üks kultuuriesindaja katab vajadusel natuke suuremat piirkonda kui üks riik, on levinud, näiteks teeb seda samamoodi ka Leedu. Kui võimalused taas paranevad, soovime kohalolu Rootsis taastada," ütles Kompus.

Purga: ministeeriumis koondada keeruline

Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku (Keskerakond) küsimusele ministeeriumi enda kokkuhoiukohtade kohta ütles minister Heidy Purga, et seal kokkuhoiukohta eriti pole.

"Kultuuriministeerium on kõige väiksem ministeerium, kus töötavad suures osas tippspetsialistid ning oma valdkondade juhid. Ministeeriumi eripära on, et töötajaid on vähem kui 100 ning iga sisuvaldkonna peale on vaid üks kõrge kvalifikatsiooniga nõunik, mitte terve osakond. Sellises struktuuris on riigieelarve seisukohast märkimisväärsete koondamiste tegemine keeruline," märkis Purga.

Valitsus on kokku leppinud, et iga ministeerium peab eelarvetasakaalu poole liikumiseks leidma oma valitsemisalast järgmistel aastatel 10 protsenti kokkuhoidu. 2025. aastal viis protsenti, 2026. aastal lisaks kolm protsenti ehk kokku kaheksa protsenti ja 2027. aastal lisaks kaks protsenti ehk kokku kümme protsenti.

Tegemist on baaseelarve kärpega ehk kokkuhoidu hoitakse kümne protsendi tasemel ka edasistel aastatel.

Kultuuriministeeriumile tähendab see, et 2025. aastal kärbitakse kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet 13,4 miljoni euro võrra.