Maardus vastavatud Green Marine'i tehas on esimene, kus käideldakse ehitus- ja lammutusjäätmeid suures mahus. Enamiku tööst teevad siin ära masinad.

Eesmärgiks on võtta ehitus- ja lammutusjäätmetest välja võimalikult palju erinevaid materjale, suunata need eelkõige ringlusse või taaskasutada näiteks energia tootmiseks.

"Tegemist on sorteerimistehasega, et valmistoodanguna meie siin valmistame ainult erinevaid mineraalseid materjale, mida saab kasutada loodusliku kruusa asemel, et edasiseks meie suuname, siis siit välja sorteeritud materjalid teistesse ettevõtetesse," rääkis Green Marine'i juhatuse liige Indrek Kajakas.

Kajaka sõnul on jäätmete ringlusse suunamine äärmiselt keeruline. Siinpuhul mainib ta eelkõige sünteetilisi materjale nagu kile ja plast, mis viiakse peamiselt välismaale.

Kuigi Green Marine sooviks tulevikus transpordi jalajälje vähendamiseks võtta rohkem jäätmeid ringlusse ka kohapeal, siis üldiselt on Eesti mahud nii väiksed, et paljude ettevõtete jaoks pole see majanduslikult mõistlik.

Eesti keskkonnateenuste juhi Argo Luude arvates tuleks muuhulgas jälgida, et jäätmete ringlusse võtmine ei kujuneks keskkonnale koormavamaks kui nende põletamine.

"Kui see energiakulu ja kütusekulu ja kõik, mis seal taga, on selleks, et seda saavutada, nii suur, siis tekib küsimus, kas seda on mõtet ja mõistlik teha? Mida mina isiklikult näen on see, et tegelikult neid küsimusi väga ei küsita, et võetakse eesmärk, et suuname kõik jäätmed ringlusse, et põhimõtteliselt sa võid ju kivi ka üles sulatada ja temast midagi teha, aga küsimus on selles, kas see on mõistlik?" sõnas Luude.

Ehitusjäätmeid tekib aastas oluliselt rohkem kui olmejäätmeid, kuid samas on nende ringlusse võtmisega olukord parem kui olmejäätmetega.

Järgmisel aastal on Eesti olmejäätmete ringlusse võtmise sihtmäär Euroopa Liidu nõuete järgi 55 protsenti, kuid praegu on meie tase vaid 33 protsenti. Seetõttu võib Eestit oodata mitmesaja tuhande euro suurune trahv.

"Meil ei ole praegu selle kohta infot, et kas see trahv meid ohustab või mitte. Oluline on see, et me parandaksime ringlusse võtu taset erinevate jäätmekategooriate lõikes, seda nii olmejäätmete puhul kui ka ehitusjäätmete puhul," sõnas kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Jaanisoo sõnul on see põhjus, miks Eesti üritab kiirelt edasi liikuda jäätmereformiga, mis plaanitakse avalikustada kuu aja pärast.