Kliimaministeeriumi välja pakutud tuuleenergia toetuste kavas pakutakse välja, et vaid Eestil elektritarbimise kahekordistumisel on võimalik 2035. aastal maksta meretuuleparkidele lubatud toetust ja hoida elektri lõpphind lubatud madalal tasemel ega peaks tõstma taastuvenergia tasu.

Küsimusele, mida teha Eesti energeetikas teisiti, vastas Sutter, et kui valitsus hakkab arutama, kuidas energiatootmine Eestis keskkonnasõbralikumaks saada, siis peaks arutelu olema väga õigetel andmetel.

"Kui me eeldame, et meie elektri tarbimine olukorras, kus me teeme lõpphinna oluliselt kallimaks, kasvab kaks korda aastaks 2035, siis ma arvan, et selliseid eeldusi pole mõtet võtta," lausus ta.

Sutteri sõnul võib Eestis elektri tarbimine tõusta ministeeriumi prognoositud tasemele, kuid seda konkurentsivõimelise hinna puhul. "Aga olukorras, kus me teeme lõpphinna oluliselt kallimaks ja eeldame, et tarbimine suureneb, see on (eksimine) lihtsate majandusreeglite vastu. Siit (Eestist) võib ka tänaseid väga suuri tarbijaid ära minna," lausus ta.

Sutteri sõnul peaks tekkinud olukorda nägema ja lahendama trilemmana, mis koosneb keskkonnasõbralikust elektri tootmisest, elektri varustuskindlusest ja taskukohasusest lõpptarbija jaoks. Viimane komponent on jäänud tema sõnul tahaplaanile.

"Tundub, et 100 protsenti roheenergiat iga hinnaga. /.../ See võib osutuda tarbijatele üle jõu käivaks, ka ettevõtjatele. Kui keegi lahendab (Eestist) paremini selle trilemma – soomlased, rootslased, leedukad –, siis me ei ole majanduses konkurentsivõimelised," ütles Sutter.

"Me peame panema (arutelu) lõpptarbija hinna konteksti. Me ei pea rääkima tehnoloogiatest, vaid tegema seda, mis tänase teadmisega tehnoloogiatest on kõige mõistlikum. See, kus on vaja kõige vähem subsideerida või loodetavasti üldse mitte subsideerida, ja mis ka vastavad meie keskkonnaootustele. Ja siin on täna variante juba üsna mitu," lisas ta.

"Olukorras, kus me ühendame end Vene elektri küljest lahti /.../ ja on vaja mõelda kiiresti käivituvate elektrijaamade peale – me ei ole sinna  väga jõudnud. Me räägime, et 100 protsenti roheelektrit, mis vajaks ka rohkem balansseerivat elektrit. Neid trilemma nurkasid peaks vaatama komplektis, mitte eraldi," lausus Sutter.

Meretuuleparkide kohta märkis Sutter, et selles regionaalses võidujooksus on leedukad väheke paremas seisus ning tõenäoliselt saab sealne meretuulepark varem valmis kui Eestis. See tähendab, et siinsed projektid ja riiklik plaan neile toetust maksta on parima hetke maha maganud.

"Täna oleme läinud väheke vales suunas ja võib-olla see hetk, et hakata avameretuuleparke ehitama, see hea hetk on möödas; võib-olla tuleb parem hetk. Põhjuseid on mitu: üks on see, et suuri projekte ongi siinkandis keeruline finantseerida, kapital on kallis, leedukad on natuke ette jõudnud," lausus Sutter.