Üldiselt eelistaksid omavalitsused, et maksu maksaksid oma inimeste asemel turistid või valda tulevad kinnisvara arendajad.

Tulu uutest maksudest oleks aga imeväike ja pigem tuleks eelistada omavalitsustele mõeldud maksude määra tõstmist näiteks ressursitasu aga eelkõige tulumaksu osas.

Lisaks riiklikele maksudele saavad kohalikud omavalitsused koguda veel kuut maksu, kuid kasutatakse neist vaid kolme: reklaamimaksu, teesulgemise- ja parkimistasu.

Kuna neid võimalusi on liiga vähe, tuleb maksupakett üle vaadata, leiavad nii omavalitsused kui ka asjaga tegelev regionaalministeerium.

Kiili vald on kiiremini arenev äri- ja elamupiirkond Tallinna ringtee ääres. Valla elanikest 65 protsenti käib Tallinnas tööl. Vallavanem Aimur Liiva sooviks näha, mis uutest maksu ettepanekutest lõpuks järgi jääb.

"Paljud neist lõpuks lauale jäävad, seal realistlikud on," sõnas Liiva. "Mina olen üsna skeptiline selles osas, et see, mis sobib ühele, ei sobi teisel. Kasvõi seesama töökoha järgi hakata jagama tulumaksu. Kõik, kes vähegi kursis on asjaga, teavad seda, et sellest võidavad ikkagi need samad vallad, kes praegugi kõige rohkem võidavad, kus kõige rohkem töökohti on. Ja need, kellel tegelikult on vaja, need hoopis kaotavad."

Kohalik maks sõltukski omavalitsuse võimalustest, sest maksu saab koguda ikkagi nendelt, kellelt midagi võtta on. Arendajatelt sooviksid vallad saada tasu põhimõttel, et kui ehitad valda, aita valla arengule kaasa.

Tuuleparkide piirkonnas asuvad vallad sooviksid saada talumistasu. Kuurortlinnad oleks aga turismimaksu poolt.  

"Pärnu puhul võibolla ainukene maks mida siis kaaluda, on see turismimaks, mis on kõikides Euroopa riikides välja arvatud Eesti. Kus siis maksu ei maksa mitte kohalik elanik, vaid see, kes siia tuleb," ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. "Aga see loomulikult paljusid omavalitsusi ei aita, sellepärast et see maksuteema, turismimaksuteema on aktuaalne Narvas, Tallinnas, Haapsalus, Pärnus ja võibolla ka Tartus. Aga enamus teisest omavalitsustes see turismimaksu tulemine mingit muudatust maksubaasis ei tekita."

Tallinnast idapoole jäävas Jõelähtme vallas on ilusaid uusi elamupiirkondi, kuid on ka Tallinna prügila ning mitmeid karjääre ja kaevandusi.

"Tegelikult kohaliku omavalitsuste osa siis kaevanduse ressursitasudelt võiks suurendada. Seda kindlasti Jõelähtme valla vaates kiidame heaks," ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. "See on oluline, et seal, kus tekib häiring, et sinna saaks see ka kompenseeritud.

"Kui me räägime, et Jõelähtme valla territooriumil asub Tallinna jäätmete taaskasutuskeskus, mis põhjustab väga selgelt meie piirkonna inimestele häiringuid, just lõhnahäiringuid, siis tegelikult nendest keskkonnatasudest vald sisuselt osa ei saa," sõnas Umboja.

Eesti linnad ja vallad on esitanud ministeeriumile uute maksude ettepanekuid. Suur osa neist ei tohiks kohalike elanike maksukoormust suurendada. Kuid on ka jäätmemajandust, pärandamist ja  kinnisvara  puudutavaid maksuideed. 

"Juhul kui kunagi ta kehtima hakkaks, et jah, see läheb loomulikult vara järgi, see, kus sul vara asub, et siis seal tuleb ka maksu maksustada seda," märkis linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. "Meie põhjanaabritel on, kui sul on kuskil kinnisvara, siis see näiteks keskkonnatasu või keskkonnamaksu, maksad igal juhul, et sa ei saa vabastust sellest. Kinnisvaraga või vara olemasoluga on väga palju võimalusi, kuidas maksustada."

Uute maksude väljamõtlemisest on omavalitsustele palju olulisem, et elanike tulumaksust valda rohkem raha jääks  

"Üksikisikutulumaks ja maamaks on omavalitsuste jaoks need, mis on olulised ja igasugused muud asjad on pigem fantaasia rubriiki kuuluvad," lausus Kiili vallavanem Aimur Liiva.

"Põhiline ikkagi kohaliku omavalitsuse tulude allikas on tulumaksueraldis, mida siis kõikide brutotuludelt arvestatakse kohalikele omavalitsustele. See moodustab tugevalt üle 90 protsendi omavalitsuste tulubaasist," rääkis Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Omavalitsuste tulumaksu osa suurendamise osas aga koalitsioonis üksmeelt pole.

"Kindlasti toome selle teema lauale, kui oleme ka siin läbi mõelnud, kuidas seda teha," ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE). "Ma liiga optimistlik ei ole, aga loomulikult võtan väga tõsiselt kohalike omavalituste poolt esitatud ettepanekuid, milles see on üks osa."

Kohalike maksude seaduse muudatused peaksid saama valmis järgmisel aastal, et omavalitsused saaksid neid 2026. aastal kehtestada. Seejärel võib tekkida olukord, kus maksukoormus on valdades erinev.

"Ei ole meil maamaksu seadmisel kohalikud omavalitsused mitte teps igalpool ühtemoodi seda määranud, vaid on vastavalt oma võimalustele seda teinud. Kindlasti ka tänasel hetkel ei ole see määr igalpool ühesugune. Ja ma arvan, et ka nii on mõistlik, et me peaksime tänasel hetkel riigi poolt toetama neid piirkondi, kellel on keerulisem hakkama saada ja need piirkonnad, kellel on võimalusi rohkem, võibolla peaks riik omaltpoolt natuke vähem aitama," sõnas Hartman.