Rutte: Eesti kaitsekulutused on eeskuju teistele liitlastele
Eesti näitab oma kaitsekulutustega eeskuju teistele NATO liikmesriikidele, kes peaksid samuti tegema täiendavaid investeeringuid julgeolekusse, ütles NATO peasekretär Mark Rutte.
Mark Rutte rääkis peaminister Kristen Michaliga antud pressikonverentsil, et Eesti on olnud NATO hea liitlasriik, kes panustab väga palju ühisesse julgeolekusse.
"Tervitan Eesti panust NATO valmisolekusse ja tänan ka pingutuste eest seda veelgi parandada, olles kulutanud üle kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kaitsele. Eesti näitab teistele eeskuju ja tean, et kavatsete veel rohkem panustada. Täiendavad investeeringud on need, mida peaks tegema ka teised liitlasriigid, et meie võimekust parandada. See on tähtis, et saaksime heidutada ja end kaitsta," rääkis Rutte.
NATO peasekretär tunnustas Eestit ka tugeva toetuse eest Ukrainale. Tema sõnul tuleb mõelda pikaajalise toetamise peale, sest Venemaa jätkab Ukraina kriitilise taristu ründamist ja kuna ees on talv, siis on selline toetus väga tähtis.
Kristen Michal ütles pressikonverentsil Eesti ja veel mitu liitlast on viimastel aastatel oma kaitsekulutusi tõstnud ja sellega peab edasi minema, et NATO kaitseplaanid saaksid ka vajaliku relvastusega täidetud.
Michali hinnangul tuleks tõsta NATO kaitsekulutuste miinimumnõuet. "Praegune nõue kaks protsenti SKT-st ei vasta enam praegusele julgeolekuolukorrale ja võiks kulutada 2,5 protsenti. See on signaal nii meie liitlastele kui ka vaenlastele, et meie meelekindlust, NATO meelekindlust ei tasu proovile panna," sõnas Michal.
Michal kinnitas, et Eesti toetab Ukraina võiduplaani, mida president Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal esitles, ja toetab ka Ukraina liitumist NATO-ga. Ta rõhutas, et Eesti on andnud lubaduse anda igal aastal Ukraina toetuseks 0,25 protsenti enda SKT-st ja kutsub üles ka teisi liitlasi seda tegema.
Rutte: Türgi osalemine BRICS-il ei mõjuta NATO ja Ankara suhteid
Mark Rutte ütles pressikonverentsil ERR-i ajakirjaniku Arni Alandi küsimusele vastates, et Türgi võimalik ühinemine Venemaa domineeritava BRICS-i riikide ühendusega ei mõjuta Türgi ja NATO suhteid.
"Loomulikult on liidus – me oleme ju 32 riigist koosnev demokraatia – arutelusid selle ja tolle üle. Me teame, et Türgi töötab koos mõningate BRICS-i partneritega. Suveräänse riigina on tal täielik õigus seda teha. See võib mõnikord arutelu esile kutsuda kahepoolselt või NATO sees, kuid see ei tähenda, et Türgi poleks NATO-s. Ma olen täiesti kindel, et NATO on Türgis väga populaarne ja Türgi on NATO-s väga populaarne. Me peame olema kindlad, et pakume teineteisele maksimaalset kasu ja ma olen väga õnnelik, et Türgi on meie liitlane," rääkis Rutte.
Mark Rutte ja Kristen Michali pressikonverents:
Otseülekanne tõlkega eesti keelde
Otseülekanne inglise keeles
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael