Tallinn: Utilitase plaanitav soojuspumbajaam tooks randa vetika- ja haisuprobleemi
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti hinnangul on Utilitase Tallinna lahe äärde kavandatava merevee soojuspumbajaama keskkonnamõju hindamise eelhinnang puudulik, mistõttu on jõutud ka valedele järeldustele, ning eelhinnangut tuleb erialaspetsialiste kaasates oluliselt täiendada või siis koostada uus eelhinnang.
Amet leiab muu hulgas, et praegu välja pakutu teostumisel satuks madalasse merre viis tonni fosforit aastas ning ühtlasi võib mereäärne haisuprobleem muutuda aastaringseks. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) lubab kaaluda, kas siiski algatada keskkonnamõju hindamine.
Utilitase soojuspumbajaama mereveevõtt on kavandatud umbes 70 meetri sügavuselt pumbajaamast umbes üheksa kilomeetri kaugusel.
Vesi lastaks keskkonnamõju eelhinnangu järgi merre tagasi rannikust 200 kuni 700 meetri kaugusel, kus mere sügavus on 11 kuni 19 meetrit. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustali sõnul uuriti põhjalikult neile saadetud materjale, kuhu pumbajaam tuleb ja kuidas torustik hakkab paiknema ning leiti, et materjalid, mille alusel jäeti keskkonnamõjude hindamine algatamata, ei ole teatud osades piisavalt põhjalikult sisustatud. Sestap on oht, et senine keskkonnamõjude hindamise algatamise otsus võis tugineda valedel järeldustel ja olla ennatlik.
"Näiteks kõige suurem mure, mis meil sellega on, on see, et eelhinnangus ei ole käsitletud, et selle protsessi käigus tuuakse põhjalähedasest Tallinna lahe kihist väävelvesinikku ja toitaineid pinnalähedasse kihti ja sellega seoses võivad siin Tallinna lahel hakata märksa ulatuslikumalt õitsema vetikad ning võib pikeneda ja veel intensiivsemaks muutuda haisuprobleem, mida me praktiliselt igal suvel tunneme Pirita tee ääres liikudes," ütles Uustal ERR-ile.
Tallinna rannikumeri on võrdlemisi hästi uuritud nii keemiliselt kui bioloogiliselt, seega on enam-vähem teada, kui suur on 70 meetri sügavusel fosfori sisaldus ja selle järgi saab teha arvutused, kui palju fosforit võiks aasta jooksul sellest süsteemist läbi käia, lisas Uustal.
"Arvutused näitavad, et kui praegusel kujul see projekt realiseeritaks, jõuaks aastas Tallinna lahte üle viie tonni fosforit. Kui võrrelda näiteks Tallinna reoveepuhastusjaamast praegu heitveena Tallinna lahte jõudvat fosforikogust, siis see täiendav kogus moodustaks umbes veerandi."
Amet märgib oma arvamuses muu hulgas, et haisu levimisel ja vetikate vohamise intensiivistumisel sadamate, kruiisilaevade terminali ja vanalinna vahetus läheduses on ka negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju ja seda nii turismile, kinnisvaraarendusele kui ka rannaäärsete kinnistute hindadele.
Ametile jääb ka arusaamatuks, miks jõudis TTJA ikkagi järeldusele, et keskkonnamõju hindamist pole vaja algatada ning leiab, et keskkonnamõju hindamise eelhinnang pole arvestanud kõiki võimalikke mõjusid. Varem on ka keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium leidunud, et keskkonnamõjude hindamine tuleks läbi viia.
Uustal kordas, et linna keskkonnaameti põhijäreldus on see, et seda keskkonnamõjude eelhinnangut tuleb kindlasti täpsustada.
"Tuleb kaasata erialaspetsialistid, kes oskavad anda nõu nii nende tulevaste ökoloogiliste bioprotsesside osas, mis hakkavad toimuma, kui seda vett seal liigutama hakatakse, ja samuti on vaja väga head nõu ses osas, millised on need mõistlikud tehnilised alternatiivid," lausu Uustal.
Tema kinnitusel Tallinn toetab soojus- ja jahutusenergia ammutamist meresoojusest, aga arvestama peab kindlasti ka Tallinna lahe kohalikke olusid ja parimaid teadmisi. "Ka keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium on seisukohal, et KMH tuleb teha. Me nõustume, aga KMH ei ole võluvits. Oluline on, et esialgsed teadmised ja uuringud oleks piisavalt põhjalikud, mille alusel saab head otsused teha."
TTJA ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi ütles, et Utilitase mereveetorude hoonestusloa muutmise taotluse menetlemine on praeguseks jõudnud seisu, kus saabunud arvamused on edastatud Utilitasele ning vastust neile oodatakse novembri keskpaigaks. Seejärel saab amet otsustada, kas algatada keskkonnamõju hindamine.
"Jaa, ka see osa läheb kindlasti ülevaatamisele. Ka asjaomased asutused tõid selle aspekti välja ja meie samuti hindame selle üle ja olenevalt asjaoludest, mis välja tulevad, kuna eelhinnangut on vaja muuta, siis eelhinnangu tulemusel vaatame üle, kas keskkonnamõju algatamist on vaja muuta või mitte," sõnas Roosimägi.
Utilitas esitas hoonestusloa taotluse soojuspumba jaoks vajalike torude paigaldamiseks Tallinna lahte 2022. aasta lõpus. Utilitas Tallinna juhatuse liige Janek Trumsi ütles, et projekt on alles nii algusjärgus, et midagi täpsemat öelda ei oska, ka mitte jaama planeeritava võimsuse kohta.
"See sõltub väga palju, kui sügavale vette minna, missuguse diameetriga. See uuringute faas sisaldab väga palju analüüse: insenertehnilisi, majanduslikke, keskkonnaalaseid. Täna me tõesti ei ole valmis ütlema, missugune see võimsus olema saaks," märkis Trumsi.
Küll aga on projekteerimise ja peagi ehituse faasis Paljassaare reo- ja merevett kasutava soojuspumbajaama ehitus. Selle koguvõimsus on 110 MW.
"Paljassaare soojuspumpjaam on konkreetne projekt ja me tahame 2026 sügisel näha, kui jaam valmis on, kui palju täpsemalt soojuskoguseid katab see jaam. Siis selgub täpsemalt kesklinna jaama profiil, missugune võimsus seal optimaalne oleks," ütles Trumsi.
Jaama asukohana nähakse esialgu kruiisikai kõrval asuvat maatükki.
Trumsi ütles, et praegu ei olda kesklinna jaamaga ka veel selles faasis, et oleks haisu kinnipüüdmise tehnilisi küsimusi käsitletud.
Ka Paljassaare jaam hakkab kasutama merevett, kuid põhiline energiaallikas on reovesi, lisas Trumsi.
"Merevett kasutatakse heitvee kulu stabiliseerimiseks. See tähendab seda, et kui ööpäeva lõikes või ilmast tingitud oludest on vahepeal reovett rohkem või vähem, siis stabiilse kulu saamiseks stabiliseeritakse seda mereveega ja seal on merevee roll teistsugune kui on kesklinnas. Kesklinnas oleks soojuspumba allikaks ainult merevesi, aga Paljassaares on see stabiliseeriva iseloomuga," selgitas Utilitase esindaja.
"Paljassaare jaamast hais kindlasti levima ei hakka. Seal me võtame vett kõrgetest kihtidest ja kohe ranna äärest, seal ei ole seda põhja ladestumise küsimust."
Paljassaare jaam on projekteerimisfaasis, põhiseadmed on tellitud ja ehitus algab 2025. aasta esimeses pooles. 2026. aasta sügisel küttehooaja alguses peaks juba esimene toodang tulema. Jaama ehitus läheb maksma sada miljonit eurot, sõnas Trumsi.
Kesklinna jaama ehituse ajakava nii selge pole. Praegu on analüüsi- ja uuringute faas. Lähiaastail loodetakse jõuda konkreetsete tulemusteni, sealt edasi on kaks, kolm aastat, kui saab rääkida realiseerimisest. Pumbajaamast tuleks nii soojus- kui jahutusenergia.
Trumsi ütles, et võimalikku haisuprobleemi analüüsitud ei ole.
"No see on üks analüüsitav tegur. Nagu mainitud, keskkonnaalased küsimused on üks fookusteema ja kaasame vastava ala spetsialiste ja hetkel ei oska vastata, missugune lahendus ja mõju seal on. Me ei ole veel selles faasis, et me oleks neid tehnilisi küsimusi haisu kinnipüüdmise teemal käsitlenud."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi