Karis: Ukraina peab saama loa rünnata Lääne relvadega Vene sõjaväeobjekte
Kui Venemaa kasutab Iraani ja Põhja-Korea relvi selleks, et rünnata Ukraina haiglaid, koole ja lasteaedu, ei peaks Ukrainal olema mingeid piiranguid kasutada lääneriikide relvastust selleks, et neid samu sõjalisi objekte vastu rünnata, ütles president Alar Karis Vikerraadios.
President Karis kutsus hiljuti väljaandes Politico lääneriike lõhkuma piirangud, mille nad on seadnud oma relvade kasutamiseks Ukrainale. Karis rääkis neljapäeval Vikerraadios, et võrreldes sõja algusega on õnneks väga palju lääneriikide suhtumises muutunud.
"[Piir] kogu aeg liigub. Sõja algusaastatel või alguskuudel oldi väga ettevaatlikud igasuguse sõjatehnika andmisega Ukrainale. Aga me näeme, et nii mitmedki riigid on oma meelt muutnud ja annavad ilma piiranguteta või hästi rohkesti varustust, mida Ukraina vajab. Ma usun, et ka see piirangute küsimus saab lahenduse. Ei saa olla võimalik, et teine pool ehk Venemaa kasutab Iraani ja Põhja-Korea tehnikat piiranguteta. Tulistab lasteaedu, koole ja haiglaid. Ja teine pool ei saa tulistada neid sõjalisi objekte, kust need asjad tulevad."
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kariselt, kas see lõhkumist vajav müür asub Berliinis või Washingtonis?
"Kindlasti ta on Berliinis ja Washingtonis. Täna võib-olla eelkõige Berliinis, kes on tunduvalt jõulisem piirangute mahavõtmisega ja samuti ka Ukraina NATO-sse või temale kutse saatmisega. Me näeme, et Washington on natukene muutunud leebemaks. Jah, see võib olla põhjusel, et Biden on lahkuv president. Aga eks maailm olegi ju natuke nagu seisma pandud läbi selle, et oodatakse, mis presidendi valimised USA-s toovad."
Miks Saksa liidukantsler Olaf Scholz on võtnud piiranguid toetava hoiaku, võib Karise sõnul seletada mitmeti.
"Eks see eskalatsiooni hirm on üks faktor, mis mõjutab. Ja me peame vaatama ka alati seda, mis on ajalooline taust ühel või teisel riigil ja sellest lähtuvalt siis ka riigijuhil. Mõned riigid ongi ettevaatlikumad. Aga me näeme ka seda, et sõja käigus ei ole ju ühtegi eskalatsiooni toimunud. See tähendab, et on astutud samme edasi meie poolt, aga ühtegi eskalatsiooni ju vastu ei ole tulnud. See võiks ka olla Scholzi rahustav," nentis president Karis.
Ta lisas, et selgitas Scholzile viimase Eesti visiidi ajal nelja silma all meie ajaloost tulenevalt, mis see sõda Ukrainas on ja kuidas võib areneda.
Kommenteerides Politico värsket artiklit, et seitse NATO liiget on Ukraina allianssi võtmise vastu, avaldas Karis arvamust, et nende seitsme seas on riike, kes pole otseselt vastu, vaid joonduvad teiste riikide järgi. Karis avaldas veendumust, et Ukraina NATO-sse võtmine on siiski võimalik ja et Eesti toetab seda.
"Võti on paljuski Washingtonis. Milline sõnum sealt tuleb, siis kindlasti on teised riigid sellest mõjutatud. Me täna ei räägi ju Ukrainast kui NATO liikmest, vaid me räägime kutsest NATO-sse. Need on kaks täiesti erinevat asja. Millal Ukraina saab NATO-sse peale kutse saamist, see on täiesti teine küsimus. Ja seetõttu ongi paljud riigid, kaasa arvatud Eesti, andnud teatavad julgeolekugarantiid Ukrainale selleks vaheetapiks kui ta pole veel NATO liige."
Küsimusele, kas sõjas oleva Ukraina saamine NATO liikmeks on välistatud, vastas Karis, et "see on väga keeruline".
Välispoliitika muutustest tuleb enne, mitte pärast hääletust rääkida
Saates tulid jutuks ka teised rahvusvahelised konfliktid, aga ka see, miks Eesti sel kevadel ja sügisel hääletas ÜRO-s kahe resolutsiooni poolt, kus me varem oleks jäänud hääletustel neutraalseks. Selle tõttu kutsusid peaminister ja riigikogu väliskomisjon välisministri ja välisministeeriumi kantsleri enda juurde selgust looma. President tunnistas, et pildil on üks asi valesti.
"Ei piisa sellest, kui presidendile või peaministrile antakse mõni tund või mõni päev enne teada, et selline otsus on kuskil sündinud. Valitsus peaks seda arutama enne, eriti kui on näha, et mingi poliitika on muutunud. Mitte et valitsus tuleb kokku pärast juba tehtud otsust. Nii et ma arvan, et see on sellel pildil valesti ja see on üks õppetund, mida valitsus võiks arvesse võtta."
President käis lühidalt välja ka seisukoha, et kuigi praegu kulutab Eesti riigikaitsele rekordilised 3,4 protsenti SKP-st, võib see tulevikus ka kasvada.
"Võib-olla seda isegi läheb läheb rohkem vaja tulevikus ja ühel hetkel tasub kindlasti mõelda, kas see 3,4 protsenti, mida me ära praegu kaitsekuludesse panema, kas see osutub piisavaks lähiaastatel."
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: Vikerraadio