Ukraina täiemahulise sõja alguse järel loodi Riia kongresside majas keskus, kus lahingute eest pakku tulnud inimesed said riigiametite ja omavalitsuse esindajatega ühes kohas kokku, et abi oleks asjatundlik ja kiire.

Nüüd koostasid ministeeriumid Läti valitsusele põhjaliku ülevaate, mis on ukrainlastest Lätis saanud. Füüsiliste isikute registris on praegu 46 500 ukrainlast, kellele on antud ajutine kaitse, neist enamik, 61 protsenti on naised.

Täiemahulise sõja algusest alates on väljastatud ligi 68 000 ukrainlasele elamisluba. Siseministeeriumi hinnangul võib seda arvu pidada mõõdukaks ja stabiilseks – keskmiselt registreeritakse alla poole tuhande inimese kuus.

"Praegu väljastame vaid tähtaegseid elamislube. Ukraina kodanikud kasutavad Lätit jätkuvalt transiitmaana. Umbes 35 protsenti on neid, kes paluvad siin ajutist kaitset," ütles siseminister Rihards Kozlovskis.

Läti pakub ukrainlastele erinevaid haridusprogramme, sealhulgas keeleõpet, kultuurikursusi, stipendiume ja tööalast nõustamist. Töösuhted on Lätis praegu pisut rohkem kui 9000 Ukraina tsiviilisikul, levinumad ametid on koristaja, abitööline, müüja, kokk või tsehhitööline, kuid üsna palju ukrainlasi on Lätis tööl ka tervishoius.

Lätis pakub ukrainlastele sissetulekut üle 3200 tööandja. Riiklikus tööhõive agentuuris on arvel ligi 30 000 ukrainlast, ligi kolmandik neist on töötud, kuid veel rohkem on neid, kes taotlevad tööalustaja toetust.

"Peame vaatama, mis toimub meie naaberriikides, kas meie abikorraldus on sarnane. Uusi toetusvõimalusi me lisada kahjuks ei suuda, sest meie eelarve on pingeline. Mul on hea meel näha, et nii palju ukrainlasi on läinud tööle, sealhulgas tervishoiuvaldkonda. On suur abi, et nad leiavad tööd ja sulanduvad meie ühiskonda. Huvi keelekursuste vastu näitab, et ukrainlased soovivad siin töötada," rääkis peaminister Evika Silina.

Riias on kaks päeva Krimmi platvormi tippkohtumise käigus viibinud poolesaja riigi parlamendidelegatsioonid. Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk tänas kõiki abi eest ja sai Riias Ukraina võiduplaanile toetust.

"Ukraina linnad vajavad õhukaitsesüsteeme. Peame lõpuks ometi sulgema taeva,
et kaitsta meie elanikke. Palume teid aidata kaasa, et Ukrainaga piirnevad Euroopa Liidu ja NATO riigid saaksid alla tulistada vaenlase rakette ja droone, mis jõuavad Ukraina läänepiirini," kõneles Stefantšuk.