The Wall Street Journali allikate teatel on Musk ja Putin rääkinud erinevatel teemadel, arutelud puudutavad nii äriasju kui ka geopoliitilisi pingeid. Kaks asjaga kursis olevat inimest ütlesid, et kord palus Putin miljardäri, et Musk ei aktiveeriks Starlinki Taiwanis. Putin tahtis teha nii teene Hiina juhile Xi Jinpingile.

Starlink on Muski juhitud kosmosefirma SpaceX arendusprojekt, mille eesmärk on pakkuda tehiskaaslaste vahendusel internetti.

Putini Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris sõjalist tegevust Ukrainas. Seega tekitavad sellised kontaktid ka võimalikke riikliku julgeolekuga seotud probleeme. Musk ise on loonud ärisidemed USA sõjaväe ja luurekogukonnaga.

SpaceX teeb koostööd Pentagoni ja NASA-ga, Muskil on kõrgetasemeline riigisaladuse luba ning tal on ligipääs salastatud informatsioonile, vahendas The Wall Street Journal. 

Ajaleht kirjutab, et isegi mitmed Valge Maja ametnikud ütlesid, et nad polnud Muski ja Putini suhtluseest teadlikud ehk see oli hästi hoitud saladus. Leht toob välja, et tegemist on tundliku teemaga, kuna vähem kui kahe nädala pärast toimuvad USA presidendivalimised. 

Musk on selle valimistsükli ajal vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi üks suurimaid toetajaid. Taas USA presidendiks saades lubas Trump luua valitsuse tõhususe komisjoni, mida juhiks siis Musk. 

Üks asjaga kursis olev inimene ütles, et USA valitsus seisab dilemma ees, kuna riik sõltub miljardäri firmade käsutuses olevatest tehnoloogiatest.

Pole viiteid, et Musk oleks Putiniga suheldes edastanud riigisaladust. Ka tema riigisaladuse load on jätkuvalt kehtivad.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Kremlil on olnud Muskiga üks telefonikõne, kus arutati kosmose ning praeguste ja tulevaste tehnoloogiate üle. Peskov ütles, et Kremli ja Muski vahel pole olnud regulaarset suhtlust. 

Trumpi kampaania pressiesindaja nimetas Muski praeguse ajastu üheks suurimaks äriliidriks. Trumpi pressiesindaja rääkis veel, et Trumpi ajal ei tunginud Putin teise riiki ning, et Trump on juba ammu öelnud, et taastab jõulise välispoliitika abil rahu, et heiduta Vene agressiooni ja lõpetada sõda Ukrainas. 

Ajaleht The Wall Street Journal toob samas välja veel, et Musk on pikka aega tundnud huvi Venemaa  kosmose- ja raketiprogrammide vastu. Walter Isaacsoni poolt kirjutatud biograafias seisab, et Musk sõitis 2002. aastal Moskvasse, et pidada seal läbirääkimisi rakettide ostmise üle, kuid ta jõi end lõunasöögi ajal täis ja tehingut ei sõlmitud. 

Viimaste aastate jooksul on Musk aga pööranud pilgu poliitika poole. Musk on korduvalt kohtunud ja suhelnud Javier Milei'ga, aga ka Brasiilia endise presidendi Jair Bolsonaroga. Putin on aga hoopis teise kaliibriga tegelane, kelle kohta on välja antud rahvusvaheline vahistamismäärus. 

Veel 2022. aasta oktoobris ütles Musk, et on Putiniga rääkinud vaid ühe korra. Ta ütles, et see jutt oli seotud kosmosega ja vestlus leidis aset 2021. aasta aprillis. 

Ajaleht The Wall Street Journali teatel on sellele aga järgnenud rohkem vestlusi. Musk on lehe allikate teatel suhelnud ka kõrgete Venema ametnikega, üks neist oli Putini siseringi kuuluv Sergei Kirijenko. Pole teada, mida nad arutasid.

2023. aasta septembris selgus, et Musk käskis Starlinki välja lülitada keset Ukraina rünnakut Vene laevastiku vastu. Hiljem selgus, et Musk käskis Starlinki välja lülitada, sest kartis, et Putin vastab Ukraina rünnakule Venemaa okupeeritud Krimmi vastu tuumarünnakuga.

Juba 2022. aasta sügisel kirjutas rahvusvaheliselt tuntud poliitikaanalüütik Ian Bremmer, et Musk oli talle öelnud, et on Ukraina asjus rääkinud Putini ja Kremli ametnikega. Bremmer kirjutas, et Musk edastas talle Putini sõnumi. Seal seisis, et Venemaa vastab tuumalöögiga, kui Ukraina ründab Krimmi. Musk ise eitab, et oleks Bremmerile midagi sellist edastanud.

Musk pole seni ajalehe The Wall Street Journal kommentaaritaotlustele vastanud.

Musk ise on varem korduvalt öelnud, et tema ettevõtted õõnestavad Venemaa tegevust. Muski satelliitsidet kasutavad laialdaselt sõjas Venemaa vastu Ukraina sõjaväelased.