Healey ütles, et eelmise valitsuse poliitika tõttu on Ühendkuningriigi sõjavägi seisus, kus ei suudaks vaenlast heidutada, kui sõda peaks puhkema.

"Ühendkuningriik, nagu ka paljud teised riigid, on muutunud väga osavaks ja on valmis sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. Mida me pole valmis tegema, on võitlema. Kui me pole valmis võitlema, pole me vormis ka heidutamiseks," rääkis Healey.

"See on NATO mõtteviisi keskmes," sõnas Healey. "Me ei pea olema mitte ainult võimelised kaitsma oma NATO riike, vaid, mis veelgi olulisem, peame olema tõhusamad heidutuses, mida pakume mis tahes tulevase agressiooni vastu."

"Üks minu eelkäijatest, Ben Wallace tunnistas mulle eelmisel aastal, et 14 aasta jooksul, mil konservatiivid olid võimul, on nad relvajõude õõnestanud ja alarahastanud. Pean ütlema, et see oli paras šokk," sõnas Healey. "Juulis valitsusse minnes eeldasime, et asjad on kehvas seisus, kuid rahanduse ja vägede seis oli palju hullem, kui arvasime."

Briti relvajõude, eriti Briti armeed ja kuninglikku mereväge, on viimastel aastatel tabanud tööjõukriisid. Armees peaks järgmisel aastal olema vähem kui 70 000 väljaõppinud sõdurit, kirjutab Daily Mail.

Sõjaväelased väitsid, et kuigi Suurbritannia armee suudab võidelda, peab riik tagama, et sõjavägi jääks tehnoloogiliselt arenenuks.

Briti armee juht kindral Roland Walker hoiatas hiljuti, et Ühendkuningriik peab olema valmis pidama kolme aasta pärast suurt sõda ja kahekordistama oma võimed aastaks 2027.

Tänavu augustis teatas uus valitsus sõdurite kuueprotsendilisest palgatõusust, mis on sõdurite jaoks viimase kahe aastakümne suurim.

Kõrged sõjaväelased ütlesid The Telegraphile, et riigi eelarvest tõenäoliselt kaitsevaldkonnale rohkem lisaraha ei anta.

Samuti peetakse ebatõenäoliseks, et rahanduskantsler Rachel Reeves paneb paika ajaraami, et valitsus tõstaks kaitsekulutusi 2,3 protsendilt 2,5 protsendile SKT-st, kuigi valitsus on seda lubanud.