Sõja 974. päev: Ukraina luure: esimesed Põhja-Korea üksused on Kurskis

Ukraina sõjaväeluure teatas neljapäeval, et esimesed Venemaal väljaõppe saanud Põhja-Korea üksused on paigutatud Kurski piirkonda. Ukraina NATO-sse kutsumise vastu on seitse riiki, vahendas portaal Unian neljapäeval väljaannet Politico. Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Ukrainat droonidega ning riigi pealinnas Kiievis kõlasid õhuhäire sireenid.
Oluline neljapäeval, 24. oktoobril kell 19.30:
- Ukraina luure: esimesed Põhja-Korea üksused on Kurskis;
- Putin ei eitanud Põhja-Korea sõdurite viibimist Venemaal;
- Ekspert: Ukraina lõunarindel on kuni 90 000 Vene sõjaväelast;
- Politico: Ukraina NATO-sse kutsumise vastu on seitse riiki;
- Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega;
- Lõuna-Korea president Yoon: Põhja-Korea sõdurid Venemaal on provokatsioon;
- USA: Venemaal on väljaõppel vähemalt 3000 Põhja-Korea sõjaväelast.
Ukraina luure: esimesed Põhja-Korea üksused on Kurskis
Ukraina sõjaväeluure teatas neljapäeval, et esimesed Venemaal väljaõppe saanud Põhja-Korea üksused on paigutatud Kurski piirkonda, vahendas Reuters.
Luureagentuur ütleb Telegrami kanalil avaldatud teates, et Venemaal viibib juba umbes 12 000 Põhja-Korea sõdurit, sealhulgas 500 ohvitseri ja kolm kindralit, ning et väljaõpe toimub viies sõjaväebaasis.
"Moskva on määranud Venemaa asekaitseministri Yunus-Bek Yevkurovi, kes vastutab Põhja-Korea vägede väljaõppe ja kohanemise eest," seisis avalduses.
Putin ei eitanud Põhja-Korea sõdurite viibimist Venemaal
Venemaa president Vladimir Putin ei eitanud neljapäeval Põhja-Korea sõdurite paigutamist Venemaale, pärast seda, kui USA teatas, et tal on tõendeid, mille kohaselt on Pyongyang saatnud sõdureid võimalikuks kasutamiseks sõjas Ukraina vastu.
"Venemaa ei ole kunagi kahelnud, et Põhja-Korea võtab koostööd Venemaaga tõsiselt, me teeme oma Põhja-Korea sõpradega koostööd," ütles Putin ajakirjanike küsimusele teadete kohta.
"Mida me teeme on meie enda asi," lisas ta.
Ekspert: Ukraina lõunarindel on kuni 90 000 Vene sõjaväelast
On oht, et Vene vägede tegevus Zaporižžja suunas intensiivistub, kuid on ebatõenäoline, et Vene armeel jätkub ressursse uue rindeosa avamiseks, rääkis endine Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja kolonel Vladislav Seleznev.
Tema sõnul on Zaporižžja ja Hersoni oblasti lõunaosas kuni 90 000 Vene sõdurit, vahendas Unian.
"Sõjategevuse intensiivistumise ohud Lõuna-Ukrainas, eelkõige Zaporižžja oblasti lõunaosas on täiesti reaalsed," sõnas Seleznev. "Mis toimub Zaporižžja ja Hersoni oblasti lõunaossa koondunud Vene armeega? Seal kuni 90 000 Vene sõdurit. Ma arvan, et ainus põhjus, miks neid ikka veel aktiivselt ei kasutata, on teatud probleemid logistikaga."
Eksperdi hinnangul on okupantidel raske laskemoona läbi Krimmi vedada, sest üle Kertši väina sõitev parvlaev ei tööta alati töökindlalt ning Kertši sild ei pruugi nii suuremahulistele koormustele vastu pidada.
Kolonel märkis, et pärast kontrolli saavutamist Vuhledari linna üle said venelased Donetski oblasti lõunaosas raudteevõrgu kaudu logistikat teostada.
"Ja see tähendab, et on kõik võimalused, et vaenlane saab oma jõupingutusi oluliselt intensiivistada, kuid minu arvates on siin "aga". Kas vaenlasel on nüüd ressursse suuremahuliste pealetungi läbiviimiseks Zaporižžja piirkonna lõunaosas või isegi rünnak Zaporižžjale?"
Ekspert meenutas, et 2024. aasta augusti alguses väitis Ukraina kaitseministeeriumi luure juht Kõrõlo Budanov, et Vene vägedel jätkub aktiivsete ründeoperatsioonide läbiviimiseks ressursse vaid pooleteiseks kuni kaheks kuuks.
"Oktoobri alguses möödus kaks kuud ja vaenlane jätkab edasiliikumist," sõnas Seleznev. "Kuid kas tal on piisavalt potentsiaali avada veel üks rindelõik, rünnata suurte jõududega – siin on mul tõsiseid kahtlusi," ütles Seleznev.
Ekspert rõhutas, et Zaporižžja oblasti lõunaosa võimalikest mastaapsetest sõjalistest aktsioonidest tasub rääkida alles siis, kui on kindlalt teada, et Vene vägedel on piisavalt ressursse. See ei puuduta ainult personali, vaid ka materiaalseid ja tehnilisi ressursse selle ülesande täitmiseks.
Lõuna-Korea president Yoon: Põhja-Korea sõdurid Venemaal on provokatsioon
Lõuna-Korea president Yoon Suk-yeol ütles neljapäeval, et Soul ei kavatse käed rüpes istuda seoses oma stalinistliku naaberriigi otsusega saata tuhandeid põhjakorealastest sõdureid appi Venemaale sõdima Ukraina vastu, nimetades seda provokatsiooniks.
"Lõuna-Korea ei kavatse sellega seoses käed rüpes istuda," ütles Yoon pärast kohtumist tema riiki väisava Poola riigipea Andrzej Dudaga.
Yoon lisas, et kaks riiki olid sama meelt, et Põhja-Korea sõdurite dislotseerimine oli "provokatsioon, mis ohustab üleilmset julgeolekut kaugemal Korea poolsaarest ja Euroopast".
Politico: Ukraina NATO-sse kutsumise vastu on seitse riiki
Ukraina NATO-sse kutsumise vastu on seitse riiki, vahendas portaal Unian neljapäeval väljaannet Politico.
Washingtoni ja NATO allikad ütlesid Politicole, et Saksamaa ja USA on ühed suurimatest riikidest, mis reageerivad aeglaselt Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski palvetele esitada Ukrainale otsekohe kutse alliansi ridadesse.
Vastuseisu väljendavad ka Ungari ja Slovakkia. Nende praegused liidrid on Kremli-meelsetel seisukohtadel.
Ungari peaminister Viktor Orban blokeeris Euroopa Liidu vahendid relvastuse ostmiseks Ukrainale ning lahkus ka NATO programmist, millega antakse Ukrainale surmavat sõjalist abi.
Slovakkia peaminister Robert Fico hoiatas aga selle kuu alguses, et Ukraina astumine NATO-sse "oleks hea alus kolmandaks maailmasõjaks" ning lubas, et ta ei nõustu mitte kunagi sellega.
Üks NATO ametnik rääkis Politicole, et Ukraina kutsumise vastu on ka Belgia, Sloveenia ja Hispaania, kuid "nad peidavad end USA ja Saksamaa selja taha".
Teine allikas märkis, et need riigid "toetavad seda ideed abstraktselt, kuid niipea, kui see hakkab realiseeruma", asuvad nad sellele avalikult vastu seisma.
See seab need riigid vastuollu Balti riikide ja Poolaga, kes suhtuvad Ukraina NATO-sse kutsumise ideesse väga entusiastlikult.
Ametnikud märgivad samas, et USA ja Saksamaa ei välista võimalust, et Ukraina kunagi pääseb allianssi.

Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega
Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Ukrainat droonidega ning riigi pealinnas Kiievis kõlasid õhuhäire sireenid. Ukraina võimud palusid inimestel varjuda, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina teatas hiljem, et tulistas alla ligi 40 drooni ja kõik vastase raketid.
"Kella 8.30 seisuga kinnitati 40 vaenlase drooni allatulistamine Odessa, Mõkolajivi, Dnipropetrovski, Vinnõtsja, Žõtomõri, Hmelnõtski, Tšerkassõ, Kirovohradi, Kiievi, Poltava ja Tšernihivi oblastis. Lisaks läks seitse Vene drooni kaotsi, üks Ukraina õhuruumis ja kaks saadeti Venemaa ja Valgevene suunas tagasi," öeldi ettekandes.
Samuti rõhutati, et "vaenlase raketid oma sihtmärkideni ei jõudnud".
USA: Venemaal on väljaõppel vähemalt 3000 Põhja-Korea sõjaväelast
Venemaal on väljaõppel vähemalt 3000 Põhja-Korea sõjaväelast, kinnitas kolmapäeval USA.
"Meie hinnangul toimetas Põhja-Korea oktoobri algusest kuni keskpaigani vähemalt 3000 sõdurit Venemaa idaossa," ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisik John Kirby ajakirjanikele.
Sõjaväelased toimetati laevaga Vladivostokki ja sealt edasi "mitmesse Vene sõjaväe väljaõppekeskusesse Venemaa idaosas, kus nad on praegu läbimas väljaõpet", ütles ta.
"Me ei tea veel, kas need sõdurid astuvad võitlusse koos Vene sõjaväega, kuid see on kindlasti murettekitav võimalus," lausus Kirby.
Eelmisel nädalal teatas Lõuna-Korea luureagentuur, et Põhja-Korea on alates 2023. aasta augustist saatnud Venemaale üle 13 000 konteineri suurtükkide, laskemoona ja teiste tavarelvadega, et toetada Moskva vallandatud sõda Ukraina vastu.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1240 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 684 280 (võrdlus eelmise päevaga +1240);
- tankid 9090 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 18 254 (+25);
- suurtükisüsteemid 19 719 (+45);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1236 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 981 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 329 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 17 597 (+108);
- tiibraketid 2625 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27 286 (+69);
- eritehnika 3513 (+4).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: Ukrainska Pravda/BNS/Politico/Unian/Reuters