Oluline reedel, 25. oktoobril kell 20.40:

- Leht: Venemaa valmistub laiaulatuslikuks pealetungiks Kurski oblastis;

- Poola välistas endale Lõuna-Koreast ostetud relvade üleandmise Ukrainale;

- Sõrskõi: Venemaa on Kurskis kaotanud ligi 17 800 sõdurit;

- Zelenski lükkas ÜRO peasekretäri Ukraina külastamise soovi tagasi;

- Zelenski: Venemaa saadab Põhja-Korea sõdurid pühapäeval lahingusse;

- Scholzi sõnul ei saa Ukraina praegu NATO-ga ühineda;

- Peastaap: Ukraina ründas öösel Venemaa õhutõrjet ning hävitas radari juhtimissüsteemi;

- Ekspert: Selõdove kaitsmine lükkas Pokrovski lahingu edasi;

- Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1630 sõdurit.

Leht: Venemaa valmistub laiaulatuslikuks pealetungiks Kurski oblastis

Analüütikute hinnangul testivad venelased praegu Ukraina kaitsejõudude nõrkusi, vahendab Unian väljaande The Washington Post artiklit.

Viinis asuva sõjaanalüütiku Franz-Stefan Gadi sõnul pole suure tõenäosusega Vene väed Kurski oblastis laiaulatuslikku pealetungi veel alustanud.

"Ma arvan, et praegu ei saa veel rääkida laiaulatuslikust Venemaa pealetungist, mis võib ukrainlased välja tõrjuda. Ma arvan, et me oleme alles formeerimisfaasis, eelfaasis enne suuremat pealetungi. Ja Vene vägede peamine eesmärk hetkel on Ukraina vägede nõrgestamine suurtüki- ja droonilöökidega," rääkis Gadi.

Tema sõnul testivad venelased Ukraina kaitse nõrkusi.

"Murelikuks teeb see, et ukrainlased on juba taganemisfaasis," lisas Gadi.

Väljaanne märgib, et hiljutiste vasturünnakute käigus Kurski oblastis on Vene väed võtnud tagasi kuni poole Ukraina vallutatud territooriumist, mis seab kahtluse alla, kui kaua suudab Kiiev Venemaa alasid enda käes hoida.

Poola Rochan Consultingu sõjalise analüütiku Konrad Muzyka hinnangul peab Ukraina saatma Kurski oblastisse rohkem üksusi või ründama mujal, et venelased dilemma ette seada.

"Probleem on selles, et ukrainlastel ei paista praegu selliste asjade tegemiseks vaba võimsust olevat," sõnas Muzyka.

Analüütikute sõnul oleks aga Ukraina vägede Kurskist täielikuks väljatõrjumiseks vaja suuremaid Vene vägesid.

Poola välistas endale Lõuna-Koreast ostetud relvade üleandmise Ukrainale

Poola president Andrzej Duda välistas võimaluse saata hiljuti Lõuna-Koreast ostetud relvasüsteemid Ukrainale, teatas Poola meedia.

Lõuna-Korea seadused keelavad relvade eksporti aktiivsetesse konfliktipiirkondadesse, kuid Soul on korduvalt vihjanud, et see võib Venemaa ja Põhja-Korea sõjalise koostöö süvenemise valguses muutuda.

Duda ütles, et on rääkinud Kiieviga Lõuna-Korea relvade võimalikust üleandmisest, kuid tema vastus oli "ühemõtteline".

"Ei ole ühtegi stsenaariumi, mille kohaselt anname üle relvad, mille oleme hiljuti oma maksumaksjatelt kogutud miljardite zlottide eest ostnud. Need relvad peavad teenima Poola julgeolekut ja kaitset," ütles Duda oma visiidi ajal Lõuna-Koreasse.

Kui Soul nõustub Ukrainat relvadega varustama, ei tule need Poolale mõeldud varudest, lisas Duda

Sõrskõi: Venemaa on Kurskis kaotanud ligi 17 800 sõdurit

Ukraina väed on Kurski oblastis tapnud, vigastanud või vangi võtnud 17 819 Vene sõdurit, väitis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.

Sõrskõi täpsustas, et alates 8. augustist on Kurskis hukkunud kokku 6662 Vene sõjaväelast, 10 446 saanud haavata ja 711 vangi võetud.

Ukraina alustas piiriülest sissetungi Kurski oblastisse 6. augustil, hõivates umbes 1300 ruutkilomeetrit.

Viimasel ajal seisab Ukraina armee piirkonnas silmitsi kasvava survega, kuna Venemaa suunab sinna abivägesid.

Zelenski lükkas ÜRO peasekretäri Ukraina külastamise soovi tagasi

President Volodõmõr Zelenski lükkas tagasi ÜRO peasekretäri António Guterrese soovi külastada Ukrainat, kuna ÜRO juht võttis osa BRICS-i tippkohtumisest Venemaal, ütles presidendikantselei kõrge allikas.

"(Guterres) tahtis tulla pärast Kaasanit Ukrainasse, aga president ei kinnitanud tema visiiti. Nii et Guterres ei tule siia," ütles allikas.

Zelenski: Venemaa saadab Põhja-Korea sõdurid pühapäeval lahingusse

Venemaa võib saata Põhja-Korea sõdurid lahingusse juba pühapäeval, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski ning kutsus avaldama Kremlile ja Pyongyangile rahvusvahelist survet.

"Luureraportite põhjal kasutab Venemaa 27.–28. oktoobril esimesi Põhja-Korea sõjaväelasi lahingutsoonis," ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias ning nõudis "käegakatsutavat survet" Venemaale ja Põhja-Koreale.

Scholzi sõnul ei saa Ukraina praegu NATO-ga ühineda

Ukraina ei saa praegu NATO-ga ühineda, ütles neljapäeval Saksa kantsler Olaf Scholz.

"On tähtis mõista, et sõjas oleval riigil ei ole absoluutselt võimalik saada NATO liikmeks," ütles Scholz ringhäälingule ZDF. "Kõik teavad seda, sellel teemal ei ole erimeelsusi."

Saksa valitsusjuht lisas, et Atlandi-ülese alliansi jaoks "seotakse kutse tavaliselt üsna kiiresti liikmeks saamisega".

Scholz märkis, et varem "oleme kirjeldanud perspektiivi" Ukraina liikmesuse suunas pikemas perspektiivis, seda NATO tippkohtumisel Vilniuses eelmisel aastal ning sel suvel Washingtonis.

"Kuid ma arvan, et sellest kaugemale ei ole praegu vaja ühtegi uut otsust," lisas Scholz.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tutvustas sel kuul oma "võiduplaani", kus kesksel kohal on üleskutse, et Ukraina saaks koheselt kutse ühineda NATO-ga.

Zelenski on ka kutsunud lääneriike tühistama Ukrainale tarnitud kaugmaarelvade kasutamisele seatud piirangud.

Scholz kinnitas intervjuus oma seisukohta, et konflikt ei tohi eskaleeruda otseseks sõjaks Venemaa ja NATO vahel.

Ta kordas ka vastuseisu kaugmaarakettide Taurus tarnimisele Ukrainale, mis võiksid tabada sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil. Ukraina on neid rakette pikka aega palunud.

Peastaap: Ukraina ründas öösel Venemaa õhutõrjet ning hävitas radari juhtimissüsteemi

Ukraina väed hävitasid ööl vastu reedet okupeeritud Luganski oblasti osas õhutõrjesüsteemi Buk-M2 radarjuhtimisseadmed ja andsid löögi Buk-M3 süsteemile, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

Rünnaku korraldasid Ukraina mehitamata süsteemide väed ja teised sõjaväeüksused. Peastaap ei täpsustanud muid võimalikke kahjustusi peale hävinud juhtimissüsteemi.

Vene sihtmärke tabati "mitukümmend kilomeetrit rindejoone taga", seisis avalduses.

Buk on keskmaa õhutõrjesüsteemid, mis töötati välja 1970. aastatel Nõukogude Liidus. Buk-M2 ja M3 on moderniseeritud variandid, mis suudavad alla tulistada õhusihtmärke, nagu taktikalised ballistilised raketid, kuni 65 kilomeetri kauguselt.

Ukraina hävitas varem, 21. oktoobril Buk-M3 süsteemi, teatasid sõjaväelased.

Ukraina väed on kogu täiemahulise sõja jooksul hävitanud 982 Venemaa õhutõrjesüsteemi, teatas kindralstaap oma reedeses hommikuaruandes.

Ekspert: Selõdove kaitsmine lükkas Pokrovski lahingu edasi

Selõdove linna (Donetski oblast) kaitsmine lükkas lahingu Pokrovski pärast edasi ega võimaldanud Vene väel kiiresti ümber paigutuda, vahendas portaal Unian reedel Ukraina sõjaõigusuuringute keskuse juhi, sõjandusekspert Oleksandr Mussijenko sõnu.

Asjatundja märkis, et Selõdove kaitsmine kahe kuu vältel lükkas edasi lahingu Pokrovski pärast ja andis Ukraina väele võimaluse asuda uutele positsioonidele ning jätkata vaenlase kurnamist ja nõrgestamist, "viies aktiivses kaitses tõhusalt läbi heidutusoperatsiooni".

Mussijenko lisas, et kui Selõdove kaotatakse, loob see vaenlasele väljavaate Pokrovski ründamiseks lõunatiivalt ja parandab okupantide võimet pommitada eelkõige Kurahhovet.

Asjatundja märkis, et Kurahhove suund on vaenlase jaoks esmatähtis.

"Vaenlane on praegu tegelikult idas Kurahhove läheduses ja tungib peale ka kirdest, et seal rinnet tasandada," rääkis Mussijenko. Ta hindas, et lähinädalatel ootab ees lahing Kurahhove pärast.

Venemaa ründas Ukrainat taas droonidega 

Venemaa ründas ööl vastu reedet Ukrainat droonidega ning riigi pealinnas Kiievis kõlasid õhuhäire sireenid. 

Venemaa sihikul oli ka Lääne-Ukraina piirkond ning Lvivis kuulutati välja õhuhäire. Kohalikud võimud palusid inimestel varjuda, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1630 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 685 910 (võrdlus eelmise päevaga +1630);

- tankid 9097 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 18 287 (+33);

- suurtükisüsteemid 19 753 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1238 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 982 (+1);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 17 670 (+73);

- tiibraketid 2625 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27 365 (+79);

- eritehnika 3535 (+22).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.