Tupay kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut võimaldada kohalikel valimistel hääletada üksnes neil Eestis elavatel välismaalastel, kes mõistavad hukka Venemaa algatatud sõja Ukrainas. Õigusteadlane märkis, et vastavalt kehtivale põhiseadusele on neil kohalike omavalitsuse volikogude tasandil võimalus ja põhiõigus valida.

"Kui ütleme, et paneme vahele kinnituse või meelsuse kontrolli... See on põhimõtteline küsimus ja me peame silmas pidama, et peame arvestama põhiõigustega, mis meil põhiseaduse kohaselt kehtivad demokraatlikus õigusriigis. Selle üks alustalasid on inimese vabadus ja samal ajal ka riigi usaldus oma inimese vastu. Seetõttu me oleme öelnud, et meie veendumused ja mõtted on kaitstud. Et meelsuskontrolli me ei tee," rääkis Tupay.

Õigusteadlane rääkis, et inimese põhiõigused leiavad oma piiri seal, kus on teiste inimeste põhiõigused.

"Kui ma lähen teisi ohustama oma mõtetega – see on sarnane probleem, nagu me näeme ka sümboolikaga, nagu näeme vaenu õhutamisega. Mis hetkel muutuvad minu mõtted ohtlikuks teistele? Samas minu meelsust ei saa demokraatlikus riigis kontrollida, sest muidu inimene kaotab vabaduse. See on meie demokraatliku arusaama alustala," selgitas Tupay.

Tupay selgitas, et Eesti põhiseaduses on teatud ulatuses eripära võrreldes teiste riikidega, sest riigis püsivalt elavad inimesed tohivad kohalikel valimistel osaleda.

"Rohkem tingimusi pole. Kui vaatame põhiseaduse tekkelugu, siis toona oligi eesmärk mitte siduda valimised kohalikul tasandil kodakondsusega. 1990-ndate alguses oli olukord, kus meil polnud igal pool piisavalt palju Eesti kodanikke. Ja sellega seoses on ka riigikohus kinnitanud, et valimisõigus on põhiõigus. Kui me tahame seda muuta, siis on see põhiseaduslik küsimus. Teadaolevalt on põhiseadust palju keerulisem muuta kui lihtseadusi, seetõttu katsutakse leida lahendusi, kas ei saaks kuidagi teisiti piirata," ütles Tupay

Tupay sõnul ei ole Eestil rahvusvahelisest õigusest tulenevalt kohustust anda kõikidele valimisõigus.

"Õiguslik tava ütleb ja enamikes riikides ka kohaliku omavalitsuse tasandil üldjuhul valivad ainult oma riigi kodanikud. Me võime ju öelda, et meie ühiskondlik kokkulepe on, et oleme piisava nõusoleku poliitilisel ja ühiskondlikul tasandil saavutanud, et tahame põhiseadust muuta," ütles Tupay.

Aga kui Eesti hakkaks piirama teatud riikide kodanike valimisõigust, siis peab Tupay sõnul arvestama sellega, et ka Eesti õiguskorras ja Euroopa õiguses ja tavades kehtib diskrimineerimise keeld.

"Tõsi, saab ka erineval moel kohelda inimesi, kuid sel juhul peab ära näitama, milline on see õigustav põhjus. Kas nad kõik moodustavad ühiselt julgeolekuohu. Sel juhul põhjendamise lävend on meil kõrgem," rääkis Paloma Krõõt Tupay.