Viimasel NATO kaitseministrite kohtumisel allkirjastasid Eesti ja Suurbritannia koostööleppe, millega määrati Eesti kaitseks kindel Briti brigaad.

"Neljas brigaad on see, mis Suurbritannial on püsivalt kõrges valmiduses, kellega me hakkame harjutama Eestisse kohale tulemist. Juba järgmisel aastal suurõppusel Siil on nad kohal," ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Riikide brigaadid võivad olla erinevad, kuid üldiselt kuulub ühte brigaadi 2000–3000 sõdurit. Sõja korral moodustab Eesti kaitse raskuskeskme diviis, millesse kuuluvad kaks Eesti enda ja üks brittide brigaad.

"Neljas brigaad on kerge jalaväe brigaad, seega saab seda kiiresti liigutada, arvestades, kus see praegu oma väljaõppetsüklis on. Üks allüksus – esimene pataljon Duke of Lancasteri rügemendist – suundub praegu Eesti õppusele Kevadtorm või Siil selleks, et saada kogemust, kuidas on harjutada ja tegutseda Eestis. Selle tagamõte on, et see saab olema väga erilise väljaõppega brigaad," lausus Briti mõttekoja RUSI teadur Ed Arnold.

Liitlaste brigaadide paigutamine Balti riikidesse otsustati juba 2022. aastal NATO Madridi tippkohtumisel. Kuid üle kahe aasta kestnud arutelu käigus on liitlaste plaanid veidi muutunud. Veel aasta alguses pidi Eesti kaitsele asuma brittide 12. raske soomusbrigaad.

Ühendkuningriigi sõjavägi läbib praegu uuenduskuuri. Challenger 2 tankid vahetatakse uuemate vastu välja. Sama toimub jalaväelahingumasinatega, soomustransportööride ja liikursuurtükkidega. Kuigi kaitseplaanide arutelu sisu liitlased avalikult detailideni lahata ei taha, on see tõenäoliselt üks muutuse põhjus.

"12. brigaadi valmisolekusse seadmine, arvestades, et see on osa kolmandast diviisist, mis on Suurbritannia peamine panus NATO-sse – nad ei saa seda teha ja olla täpselt samal ajal kõrges valmisolekus. See on ilmselt selle muutuse taga," lausus Arnold.

"Me oleme väga tihedalt seda (läbi) rääkinud kolm kuud. Need vestlused ja läbirääkimised on olnud väga intensiivsed. Seal on olnud meie poolt väga selged soovid. Brittide poolt oma soovid. Üks oluline märksõna, kui kevadel britid saadavad meile oma liikursuurtükid Archer, on see, et need uued võimed, mida nad välja arendavad, toovad nad Eestisse esimesena," lausus Pevkur.

Briti neljas brigaad asub küll Eesti kaitsele juba suvest, aga uue sõjatehnika kasutusele võtmine võtab kauem.

"Soomustransportöör Boxer võetakse algselt kasutusse alles 2026. aastal. Jalaväelahingumasin Ajax ilmselt hiljem. Tankid Challanger 3 on täiesti valmis alles aastast 2030. Ajaraamiga on mõned mured. Liikursuurtükid Archer – need on küll kasutuses, aga neid ei ole tegelikult piisavalt, et see midagi oluliselt muudaks," ütles Arnold.

Mida rohkem teised NATO liitlased pingutavad, et kaitsekulutusi tõsta ja alliansi idatiiba tugevdada, seda suurem surve on Suurbritanniale Eestisse rohkem vägesid paigutada.

"Rohkemate vägede paigutamine Eestisse on kasulik nii väljaõppe kui ka alliansi koostöö mõttes. Suurbritannial tundub olevat veel vastumeelsus, et brigaadi tasemeni jõuda. 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainas oli ajutine meede, kus kaks lahingugruppi saadeti Eestisse, aga ühe pidime jõuludeks tagasi tooma. Ma arvan, et see on Suurbritannia jaoks tõsiseltvõetavuse vaates mure. Kui rääkida heidutusest, Venemaa heidutamisest, siis minu arust see saadab Venemaale väga nõrga sõnumi Suurbritannia maaväe kohta, kui üle pika aja on raske jõuda brigaadini," lausus Arnold.

Kuid see on Suurbritanniale eelkõige poliitiline mure. Sõjaliselt suudaks NATO Eesti kaitsele tulla suurema jõuga.

"Näiteks kui Vene sõjavägi paistaks midagi Eesti vastu ette valmistavat, siis vaevalt jääks Prantsuse väed Rumeeniasse. Venemaa jaoks oleks sõjaliselt võimatu jõuda läbi Ukraina ja siis veel üle Karpaatia mägede. Nii et siis hakkaks NATO väed ka mujalt idatiivalt liikuma. Sellisel juhul ma arvan, et NATO on sõjaliselt väga tugevas seisus. Ma arvan see on praegu rohkem poliitiline mure ühtsuse ja koostöö mõttes. Vaja on tõestada, et NATO eelpaigutatud vägede mõte on elujõuline," lausus Arnold.

Ka Pevkur rõhutas, et Suurbritannia panus Eesti kaitsele ei piirdu vaid ühe brigaadiga.

"Oluline on see, et kui on vaja tugevdust veel tuua, on see alati võimalik. Oluline on see, kes kiiresti peab tulema, oleks ka kiires valmiduses Suurbritannias olemas," ütles Pevkur.

Suurbritannia suursaadik Eestis Ross Allen saatis ERR-i loole täpsuse, et Briti 4. brigaad võtab 12. brigaadilt Eesi kaitsmise kohustuse üle.

"Vale on öelda, et on kulunud kaks aastat, et Eesti kaitseks brigaad määrata. Suurbritannia 12. brigaad on Eesti kaitsele olnud määratud 2023. aastast ja on selles rollis 2025. aasta juulini. See on lisaks Suurbritannia juhitud lahingugrupile, mis on juba Eestis. See jääb ka sõja korral esimese Eesti brigaadi kooseisu. Seega Suurbritannia panus Eesti kaitsele on brigaad ja lahingugrupp," kirjutas Briti suursaadik.

Allen märkis ka, et lisaks brigaadi määramisele toetab Suurbritannia Eesti kaudtule võimete arendamist ja toetab Eesti diviisi ka mitmikraketiheitjate, ründekopterite ja staabiohvitseridega.