Põhja-Carolina on üks seitsmest kaalukeeleosariigist, mis võib tänavustel valimistel saada otsustavaks. Nädal enne valimisi on poliitika aga kohalikele üks väiksemaid muresid, sest kuu aega pärast orkaan Helene laastustööd napib osariigi lääneosas puhast vett, piirkonnas esineb jätkuvalt elektrikatkestusi, teed on läbimatud ning inimeste kodud on maa pealt pühitud, elatakse telkides.

"Oleme kohas, kus oli mu kodu, Swannanoas, Põhja-Carolinas. Mu kodu on praeguseks läinud," rääkis Dara "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui ma kolm nädalat tagasi siia tulin, oli siin täielik häving. See on parim viis, kuidas ma seda kirjeldada oskan. See oli midagi, mida ilmselt nähakse sõjas," sõnas vabatahtlik Harold.

"Panin voodile palju asju, et kui vesi majja jõuab, saan kergelt koristatud, kuid kaotasin hoopis kõik," ütles Swannanoa elanik Danny.

Kohalike sõnul ei ole valitsuse abi olnud orkaani tagajärgedega toime tulemisel aga piisav, mistõttu on demokraadid mures.

"Kui ma elaksin siin, siis see mõjutaks, kuidas ma hääletan. Loodan, et inimesed arvestavad olukorraga ja võtavad oma päevast selle aja, et valima minna. Olen kindel, et see muudab selle piirkonna valimiste dünaamikat," ütles Harold.

"Tegelikult me mõtleme valimistele. Ja me mõtleme valimistele palju, lootes, et asjad muutuvad paremaks," ütles Dara.

"Olen registreeritud demokraat, kuid nüüd küll nad mu häält ei saa," sõnas Danny.

Tormist räsitud maakondades on registreeritud ligi 1,3 miljonit valijat, kuid keerulistele oludele vaatamata on leitud tee valimisjaoskondadesse.

"Siin on olnud rahvarohke. Meil on iga päev rekordiliselt eelhääletajaid. Meil on olnud pikad järjekorrad. Valijad ei lase katastroofil oma hääletamist takistada, sest need valimised on USA jaoks liiga tähtsad. Enne orkaan Helene'i oli meil plaanis avada 14 eelhääletamise jaoskonda. Kaotasime neist neli. Mitte niivõrd seetõttu,
et need said kahjustada, vaid seetõttu, et mõni neist oli päästekomando või said nendeks ja mõlemat korraga ei oleks suudetud pidada," selgitas valimisametnik Pamela Norton.

Ameerika Ühendriikide presidendivalimised toimuvad täpselt nädala pärast, 5. novembril ja presidendikandidaadid Kamala Harris ja Donald Trump teevad veel viimaseid pingutusi kaalukeeleosariikide valijate häälte meelitamiseks.

ERR-i USA korrespondent Laura Kalam rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et viimaste arvamusküsitluste järgi on valimisvõitlus jätkuvalt väga tasavägine ja ka kaalukeeleosariikides ei ole kumbki kandidaat suutnud suuremat ülekaalu saavutada.

Kalami sõnul käivad mõlemad kandidaadid enne valimispäeva veel kõik kaalukeeleosariigid läbi. "Gaas on põhja pandud ja lõpuspurdiga on alustatud," sõnas ta.