Analüütikute hinnangul on Trumpil mitmes valimiste põhiteemas eelis
USA presidendivalimised toimuvad juba nädala pärast ja kandidaadid teevad häälte püüdmiseks viimaseid ponnistusi. Valimisvõitlus on taaskord äärmiselt tasavägine, kuid analüütikute arvates on Donald Trumpil teatud põhiteemades eelis.
Viimaste küsitluste järgi on USA presidendivalimistel vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpi ja demokraat Kamala Harrise toetus võrdne. See on halb uudis Harrisele, kes pole suutnud hoida esialgset entusiasmi, mis tekkis president Joe Bideni kandideerimisest loobumise järel.
New York Times'i poliitikatoimetaja David Brooksi sõnul jäi asepresident Harris mingil hetkel unelema. Samal ajal suutis Trump valijaid paremini mobiliseerida, andes näiteks mitmetunnise intervjuu tuntud taskuhäälingu autorile Joe Roganile.
Samas ütleb Brooks, et kumbki kandidaat pole olnud eriti edukas vastaspoole valijate võitmises ega oma koalitsiooni laiendamises.
"Meie kaks erakonda ei tundu olevat sellest eriti huvitatud. Donald Trump keskendub pidevalt samale MAGA-vimmale. Kamala Harrisel on põhimõtteliselt tavaline demokraatide poliitikaplatvorm, milles on vähe üllatusi. Loomulikult nad pühenduvad oma 50 protsendile, aga nad ei saa niiviisi 55, 53 või isegi 51 protsenti. Mind häirib kahe erakonna vähene uudishimu, kuidas nad saaksid laieneda ja muutuda enamusparteiks, mis peaks olema nende eesmärk," ütles New York Times'i poliitikatoimetaja David Brooks.
Presidendivalimiste võitja otsustavad seetõttu taaskord suure tõenäosusega kaalukeeleosariigid. Minnes veelgi kitsamaks, siis näiteks Pennsylvania 67 maakonnast saavad otsustavaks 11 tulemused. Neist enamik on osariigi edelaosas Pittsburghi ümbruses.
Kamala Harris peab Pennsylvania võitmiseks muu hulgas tegema hea tulemuse osariigi suurimas linnas Philadelphias ja selle lähiümbruses.
"Minu arvates peaks asepresident Harris saama Philadelphias vastasest 600 000 häält rohkem, et tasakaalustada seda, mis toimub osariigi teistes piirkondades. See valimisvõitlus on äärmiselt tasavägine. Sarnaselt 2020. aastaga ei pruugi me kahjuks valimisõhtul teada saada, kes on tegelikult võitja," rääkis Philadelphia endine linnapea, demokraat Michael A. Nutter.
USA valimistel on tihti saanud otsustavaks riigi majanduslik olukord. Arvamusküsitleja ja poliitikaeksperdi Berwood Yosti kinnitusel on ka seekordsetel valimistel Pennsylvania kodanikud pidevalt rõhutanud, et nad on mures kõrgemate hindade pärast ja nende rahaline olukord on varasemast kehvem.
"Mure majanduse pärast on jätkuvalt valijate põhiprobleem. Endisel presidendil Trumpil on kogu kampaania vältel olnud president Bideni ees majandusküsimuses eelis ja tundub, et see püsib ka Kamala Harrisega. Kui demokraatidel üldse on mõne valimisteemaga eelis, siis selleks on abordiõigus, mis on küll põhiteemana langenud, kuid vaatamata sellele jäänud oluliseks teemaks paljudele Pennsylvania valijatele," rääkis Franklini ja Marshalli kolledži arvamusuuringukeskuse juht Berwood Yost.
"Minu arvates oleks talle (Harrisele) ja kogu kampaaniale kasulikum majandusele pühendumine. Samuti võiksid nad hääli koguda abordiõigusele keskendudes," ütles LA Times'i arvamustoimetaja Lz Granderson.
Granderson rõhutas, et Trumpi nimetamine demokraatia ohuks Harrisele hääli ei too, mistõttu on oluline keskenduda tegelikele probleemidele. Näiteks sellele, mis toimub teises kaalukeeleosariigis Põhja-Carolinas orkaanijärgselt. Demokraatide tugipunkt on seal varem olnud Asheville'i linn. Selle ümber asuvad mägimaakonnad on aga toetanud vabariiklasi.
"Asheville'is pole endiselt jooksvat vett. Nende olukord on geograafilise asukoha tõttu endiselt üsna halb. Isegi kõige võimekama orkaanijärgse taastamispüüdega ei suudeta ehitada teid üleöö. See on tõsine katsumus ja demokraadid hoiavad olukorral silma peal. Vabariiklased seisavad aga silmitsi küsimusega, kuivõrd on ümberkaudsete maakondade elanikud pidanud mujale minema ja kas nad tulevad Trumpi jaoks samamoodi rekordarvudes välja nagu varem," rääkis kommunikatsiooniekspert Caitlin Legacki.
Trump on teinud oma kampaania peateemaks immigratsiooni, mis võib analüütikute arvates koguda talle hääli piiriäärses kaalukeeleosariigis Arizonas. Eelmistel presidendivalimistel sai Joe Biden seal Trumpi ees äärmiselt napi võidu.
Eelhääletusel on osariigis seni rohkem valimas käinud vabariiklased. Kokku on USA-s juba hääletanud üle 40 miljoni inimese.
Vseviov: kampaania viimased päevad on teravamate sõnumitega
Eesti välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et nädala jooksul, mis valimisteni USA-s jäänud on, on mõlema kandidaadi kampaaniasõnumid ilmselt varasemast veel teravamad, et inimesi hääletama meelitada.
"Valimisteni on veel muidugi aega, nii et nüüd need mõni päev, mis jäänud on, keeratakse mõlema kampaania poolt sõnumeid veel volüümikamaks, häälekamaks, teravamaks. See kõik ei aita veenda neid, kes juba on otsustanud – ja otsustanud on valdav enamus –, aga on suunatud just sellele, et oma toetajad ikka tingimata välja tuleksid, et nende mure vastaskandidaadi võitmise pärast piisavalt kõrge oleks. Nii et arvan, et järelejäänud päevad tulevad sõnumite mõttes kindlasti volüümikad ja turbulentsed," rääkis Vseviov.
"Tuuakse kõik mängu, mis vähegi annab. Nii poliitilised suurkujud, ettevõtlus-, äri-, sotsiaalmeedia-, tavameediastaarid tuuakse mängu, et need veel viimased kümmekond, sadakond, tuhatkond valijat maakondades ikka kindlasti aru saaksid, et seekord on tegemist eriliste valimistega. Kui te olete USA valimisi jälginud, siis pole möödunud ühtki kampaaniat, mida mõlemad kandidaadid poleks nimetanud ajalooliseks hetkeks," ütles Vseviov.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"