Venemaa on Donbassi rindel viimase nädala jooksul edasi liikunud rohkem kui 150 ruutkilomeetrit. Väli seda edasi liikumist siiski suureks läbimurdeks ei nimetaks.

"On kaks vaatenurka. Üks ütleb, et on toimunud venelaste läbimurre. Ja teine ütleb, et Ukraina on olnud veelgi hullemas olukorras. Kui me vaatame seda, mis toimus kevadel 2022, kus sisuliselt Vene üksused olid Kiievi väravatele koputamas, siis võrreldes selle olukorraga tegelikult rinne ju püsib," ütles ta.

Väli rääkis, et kuigi on olnud erinevaid alade kaotusi Ukrainlaste poolt, siis Ukraina riik püsib ja armee võitleb edasi. Samuti tarnib Väli sõnul Lääs edasi Ukrainale vajalikku varustust.

Ta rõhutas, et suurt läbimurret ei ole toimunud. "Edasi on liigutud lihamassi rünnakutega, liugpommide toel. Aeg-ajalt on kasutatud ka rahvusvaheliselt keelatud aineid, mõnikord on ka mööda pandud ja need kaotused, mida venelased on kandnud, on määratult suured," lausus Väli.

Üks koht, mille pärast viimastel nädalatel käisid lahingud, oli Selõdove asula. "Selõdove on selline koht, kus Ukraina peab väga sügavalt tegema sisekaemust, et kuidas on võimalik, et selline pisike, kuid oluline maastikupunkt on ära antud praktiliselt ilma lahinguteta. Me võime öelda, et Selõdove on tõenäoliselt hetkel langenud," rääkis Väli.

Väli sõnul on Selõdove langemisel mõju Pokrovski suunal. "Pokrovsk on 60 kilomeetrit Donetskist loodes, Selõdove on kümmenkond kilomeetrit enne Pokrovski. See on nüüd järgmine hüppelaud Pokrovski suunas," rääkis ta.

"See sunnib Ukrainat oma üksuste logistilist varustamist ümber mängima ja seab Pokrovski kaitse raskesse olukorda," sõnas Väli.

Väli sõnul on kaitseväe luurekeskuse hinnang, et kui Venemaa jätkab lihamassi ja liugpommide rünnakuid, mida Ukraina ei suuda takistada, siis aasta lõpuks võib olla Pokrovsk vallutatud.

Väli lisas, et Pokrovsk on oluline sõlmpunkt, kus maantee läheb otse Dnipro suunas. Pokrovskist on kümmekond kilomeetrit oblasti piirini. Väli sõnul võib Pokrovski hõivamine olla Venemaale poliitiliselt oluline.

Pokrovski langemine võtaks aga Väli sõnul pikalt aega. "Seda on ikkagi kindlustatud ja Ukraina üritab seda hoida," sõnas Väli.

Väli rääkis, et Venemaa on suvest saati edasi pressinud ka kõigil teistel suundadel.

Venemaa on Väli sõnul väga raskes olukorras Kurskis Venemaal. "Kuigi sinna on koondatud pea 50 000 sõjaväelast, siis seal käib neile harjumatu manööversõda ja ukrainlased on manööversõjas tunduvalt paremad. Augustis hakkas Kurski operatsioon pihta ja seal ei ole venelaste poolt saavutatud mingit väga suurt taktikalist edu," rääkis Väli.

Valgust tunneli lõpus pakub Väli sõnul asjaolu, et Venemaal kurdetakse saabuva täienduse kvaliteedi üle. "Nad ütlevad, et alates suvest on Vene armee kaotused suuremad sellest, mida nad on suutnud värvata. Väidetakse, et ainuüksi oktoobris on 40 000 võitlejat muutunud võitlusvõimetuks, samal ajal suudeti värvata umbes 20 000," sõnas Väli.

"Probleem värvatutega on see, et seal on üle 40- ja 50-aastased mehed, kellel on oma meditsiiniprobleemid, kelle sotsiaalne staatus on sotsiaalse redeli alumistel pulkadel. Nad toovad kaasa ka palju nii-nimetatud platnoide mentaliteeti," rääkis Väli.

Väli ütles Venemaa kaotustest rääkides, et kui aastal 2022 langes päevas 300 kuni 500 meest, aastal 2023 langes päevas 700 kuni 900 meest, siis nüüd aastal 2024 langeb päevas sisuliselt pataljoni taktikalise grupi jagu mehi, ehk 800 kuni 1000 meest päevas.

Põhja-Korea sõdurite osalisemise kohta Ukrainas ütles Väli, et nende kasutamisel tõusevad kindlasti juhtimisprobleemid.