"Viie Euroopa riigi 15 poliitiku, diplomaadi ja analüütikuga tehtud intervjuud viitavad, et hoolimata sellest, kes võidab, seisab piirkonna ees reaalsuskontroll oma USA-st sõltuvuse suhtes," kirjutas The Washington Post pühapäeval.

Olles üle elanud Trumpi ühe presidendiaja (2017-2020), on Euroopa poliitikud öelnud, et nad on tema teiseks ametiajaks paremini valmis ning praegu töötatakse välja plaane julgeolekusuhete ja kaubanduse valdkonnas. Samas tunnistasid Euroopa juhid, et mõnes mõttes on Euroopa praegu Trumpiga toimetulekuks vähem valmis kui varem, öeldakse lehes.

Ehkki ka demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrise võidu korral võib eeldada USA tähelepanu suunamist Euroopalt veelgi enam Aasiale, keskendub enamik Euroopa juhtide tõstatatud muredest Trumpile. Diplomaadid ütlesid lehele, et EL-i peakorteris tegutsev kiirreageerimisrühm töötab välja strateegiat juhuks, kui Trump uuesti presidendiks saab.

Eelmisel ametiajal kehtestas Trump tollid Euroopa Liidu terasele ja alumiiniumile. Kuid seekord on ta lubanud kaugemale minna. Trump on kutsunud ellu viima viimase saja aasta üht kõige märkimisväärsemat tariifide tõusu. WP hinnangul märgib, et Saksamaa, mis on Trumpi kriitika sagedane sihtmärk, paistab selles valguses eriti haavatav.

Leht tõdes ka, et Trumpi pühendumus Ukraina toetamisele tema sõjas Venemaa agressiooni vastu on ebakindel. Euroopa liidrid on kaitseks Valge Maja võimaliku pöörde eest Ukraina suhtes rõhutanud vajadust läbi suruda abipaketid veel enne novembris toimuvaid valimisi. NATO uus väejuhatus võttis üle ka osa Pentagoni kohustustest Kiievile antava sõjalise abi koordineerimisel. Euroopa riigid on ka lubanud tõsta oma sõjalised kulutused kõrgeimale tasemele pärast külma sõda.

Euroopa liidrid tunnistasid lehele, et USA sõjalise toetuse kaotamine oleks laastav löök. Ukraina sõda näitas selgelt, kui raske on eurooplastel üksi vastu pidada ja kui kõrged on panused, kirjutab väljaanne.

Kommenteerides demokraatide kandidaadi Kamala Harrise võimalikku poliitikat, märkis leht, et ehkki ta kuulutas suhted NATO-s raudkindlaks, arvatakse Euroopas, et presidendina järgiks ta tõenäolisemalt president Barack Obama kui president Joe Bideni poliitikat ning suunaks USA tähelepanu Ida-Aasiale.

"Sõltumata sellest, kes võidab USA valimised, keskendub USA tähelepanu tulevikus üha enam Indo-Vaikse ookeani piirkonnale. Eurooplased peavad oma julgeoleku nimel veelgi rohkem tegema," ütles Saksamaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Michael Stempfle ajalehele.