"Euroopa Investeerimispank muutis hiljuti oma laenupoliitikat selliselt, et nende poolt rahastatav projekt võib sisuliselt olla kaitseotstarbeline. Kui seni kehtis nö 50:50 reegel tsiviil-militaar kahese kasutuse kohta, siis muudatuse järel piisab oluliselt väiksemast tsiviilosast. Praktikas tähendab see seda, et suureneb oluliselt kaitsetööstusettevõtete juurdepääs laenukapitalile, mis omakorda võimaldab kaitsetööstusettevõtetel kiiremini kasvada ja enam tooteid arendada," ütles kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Peris.

Perise sõnul julgustab ministeerium sektori ettevõtteid oma arenguplaanide kiiremaks elluviimiseks vaatama senisest enam EIB suunas ning ta tõi näiteks Euroopa strateegilise julgeolekualgatuse (Strategic European Security Initiative, SESI).

EIB leevendused tõukusid EL-i rahandusministrite otsusest

EIB selle valdkonna kõneisik selgitas ERR-ile, et pank on SESI raames kaitsevaldkonda investeerimiseks eraldanud kaheksa miljardit eurot, millest kuus miljardit on veel saadaval. Lisaks loodi 2024. aasta jaanuaris uus kaitsekapitali rahastu 175 miljoni euroga kapitaliinvesteeringuteks julgeoleku ja kaitse valdkonnas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetesse ja idufirmadesse.

Tänavu aprillis andsid Euroopa Liidu rahandusministrid oma heakskiidu EIB kaitsetööstuse toetuse plaanile, selle kinnitas 8. mail panga juhatus ning lõplikult jõustati see 21. juunil osana EIB Grupi strateegilise teekaardi uuendamisest.

Heakskiidetud kava kohaselt loobub pank varasemast nõudest, et julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kahese kasutusega rahastamiskõlblikud projektid peavad saama rohkem kui 50 protsenti eeldatavast tulust tsiviilkasutusest. Lisaks otsustas pank laiendada toetust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele, avades spetsiaalsed programmid julgeoleku ja kaitse valdkonnas tegutsevatele firmadetele. Pangas luuakse ka investeeringute kasutuselevõtu kiirendamiseks spetsiaalne julgeoleku- ja kaitsebüroo ning ühtne teeninduspunkt ja tugevdatakse koostööd teiste samas valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega, näiteks Euroopa Kaitseagentuuriga.

Eesti kaitseministeeriumi esindaja Peris märkis, et selline muudatus on Eestile, kus kaitsetööstusettevõtted on enamjaolt väikesed ja juurdepääs laenukapitalile eluliselt vajalik, väga oluline.

"Ettevõtete jaoks paraneb nende konkurentsivõime ja on loodud tingimused nende kiiremaks kasvuks ja uute toodete arendamiseks. See annab hoogu Eesti kaitsetööstuse arengule ja panustab Eesti kaitsevõime arengusse," märkis ta.

Kaitsetööstus: meie rahastamisvõimalused on paranenud

Ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EDIA) esindaja tõdes oma kommentaaris ERR-ile, et viimasel ajal on valdkonna ettevõtete võimalused rahastust leida paranenud.

"Viimase aasta jooksul on pankade suhtumine kaitsetööstuse ettevõtetesse muutunud soosivamaks ja huvi rahastusvõimalusi pakkuda kasvanud," kinnitas EDIA klastrijuht Rene Ehasalu. "LHV on juba varasemalt toetanud Eesti kaitsetööstuse ettevõtteid. Samuti on ka Coop Pank ja Swedbank kinnitanud valmisolekut pakkuda erinevaid finantseerimise võimalusi," lisas ta.  

Ehasalu märkis, et selliste arengute taga on keerulisemaks muutunud julgeolekuolukord.

"Tulenevalt EL-i ja NATO riikide kõrgendatud vajadusest panustada ning arendada kaitsetööstuse valdkonda, näevad ka finantsasutused suuremat võimalust tööstusesse panustada," tõdes EDIA esindaja.

"Eesti kaitsetööstus on kiires arengufaasis. Kasvu hoidmiseks on vajalik kapitalile ligipääs, olgu selleks siis investeeringute kaasamine või tehingute rahastus, kus pankadel saab olla kandev roll," rõhutas Ehasalu.

Pangad: meie pole muutunud, küll aga kaitsetööstus

Eestis tegutsevate pankade esindajad kinnitasid ERR-ile, et pole oma rahastamisreeglites muudatusi teinud, kuid tõdesid kaitsetööstusettevõtete huvi kasvu.

"Oleme märganud kaitsetööstuse ettevõtete finantseerimistaotluste arvu kasvu. Pangana finantseerib Swedbank Eesti kaitsetööstuse ettevõtteid nii investeeringute elluviimisel kui käibevahendite rahastamisel," ütles Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

"Kaitsetööstus on üks osa ettevõtlusest, mille areng on ka Eestis muutunud järjest olulisemaks seoses geopoliitiliste arengute ja sõjaga Ukrainas. Muutunud olukorras oleme pangana ka diskussioonis nii kaitsetööstuse ettevõtete kui ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga, et aidata kaasa Eesti kaitsetööstuse arengule," lisas ta.

"Kuna kaitsetööstus on ka väga täpselt reguleeritud valdkond, siis on oluline, et ettevõtetel on olemas kõik vajalikud load ja litsentsid tootmiseks ja eksportimiseks. Senisest veelgi olulisemaks on muutunud kaitsetööstuse ettevõtete poolt oma klientide ja sihtriikidega seotud riskide hindamine eeskätt selles osas, kes on relvade või komponentide ostjaks. Samuti on oluline hinnang sellele, millistes riikides ja mis otstarbel ostetavat varustust kasutada plaanitakse ning kas on oht inimõiguste, sanktsioonide või ÜRO ja Euroopa Liidu regulatsioonide rikkumiseks relvade tarnimisel," rõhutas Kirsimäe.

Ka SEB panga ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Peep Jalakas ütles, et nende rahastamise tingimustes ei ole suuremaid muudatusi toimunud. "Oleme olnud avatud kaitsetööstuse finantseerimisele ka varem. Muutunud on aga turunõudlus ning näeme, et ettevõtete arv sektoris kasvab, planeeritakse investeeringuid jne. SEB on valmis olema partneriks ettevõtetele nende kasvus, ka kaitsetööstuse sektoris," kinnitas Jalakas.

Tema sõnul näeb SEB kaitsetööstuses kasvuvõimalusi. "Sektori eripära on [aga] see, et rahavoo kindluse annavad enamasti lepingud avaliku sektoriga. Ehk investeeringute ja portfelli kasvu eelduseks on hea ettevõtete, riigi ja finantssektori koostöö," lisas ta.

Jalakas ütles, et SEB suuremad tehingud kaitsetööstusettevõtetega on olnud seotud väliskaubanduse toodetega, mille alusel on soetatud erinevat kaitsetööstuse varustust.

Sarnasest olukorrast oma pangas rääkis ka LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum:

"LHV Pangal ei ole kaitsetööstuse rahastamine olnud olulisel määral piiratud, mistõttu ei ole olnud põhjust viimasel ajal selles osas ka muutusi teha. Välistatud on olnud (ja on ka praegu) väga spetsiifilised rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega reguleeritud relvatüüpide tootmise ja levitamise finantseerimine. Sinna hulka kuuluvad sellised relvad nagu kobarpommid, jalaväemiinid, bioloogilised ja keemiarelvad, tuumarelvad ja laserrelvad, mis põhjustavad pimedaks jäämist," loetles ta.

"Jätkuvalt oleme valmis kaaluma kaitsetööstuse ettevõtete finantseerimist, eeldusel, et nende tegevus on kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja panga krediidipoliitikaga," kinnitas Rum.

Sama sõnum oli ka Coop Panga ärikliendi finantseerimise äriliini juhil Lehar Kütil: "Meie põhimõtted kaitsetööstuse finantseerimisel ja kliendiks võtmisel pole viimastel aastatel muutunud – oleme alati seadnud kaitsesektorile kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Nii on meie jaoks oluline, et tegemist oleks Eesti või NATO kaitsevõimesse panustava ettevõttega, kus on üheselt selge omandistruktuur ning kindlad tarnijad ja kliendid. Kui ettevõtte äri on selge ja läbipaistev ning laenuprojekt vastab kõigile laenutingimustele, siis oleme olnud valmis kaitsetööstuse ettevõtmisi finantseerima."

Kütt lisas, et märgata on kaitsetööstuse ettevõtete suurenenud huvi uute projektide algatamise vastu. "Sellega seoses pöördub üha rohkem kaitsetööstussektori ettevõtteid meie poole ja ka laenutaotluste arv on viimastel aastatel kasvanud," märkis Coop Panga esindaja.

Ka Luminori panga esindaja ütles, et pank ei ole viimasel ajal kaitsetööstuse rahastamise tingimusi muutnud.

"Samas arvestades viimaste aastate sündmusi, me kaitsetööstusega seotud investeeringuid ei välista. Hindame igat taotlust eraldi, sh milline on soovitud finantseeringu konkreetne otstarve ning lõpliku otsuse taotluse osas teeb juhatus või nõukogu," ütles Luminori avalike suhete juht Karel Hanni.

Uus valitsus kavatseb oluliselt suurendada Eesti kaitsekulutusi ning osa neist kuludest suunata ka Eesti kaitsetööstuse arendamisse, et selle maht jõuaks 2030. aastal miljardi dollarini.

Oma võimalusi pakub ka Põhjamaade Investeerimispank

Hiljem kontakteerus ERR-iga ka Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) esindaja, kes rõhutas, et suve alguses muutsid ka nemad oma reegleid, laiendades kaitsetööstusettevõtete jaoks rahastamisvõimalusi

"NIB nõukogu kinnitas oma 4. juuni kohtumisel olulise poliitikamuutuse, mis lubab pangal finantseerida julgeoleku- ja kaitsevaldkonda, jättes sellest siiski välja relvad ja laskemoona," ütles NIB kommunikatsioonijuht Jukka Ahonen ERR-ile.

Tema sõnul pangal varem sellist võimalust ei ole olnud.

"Me oleme alustanud kontaktide sisseseadmist sektoriga meie liikmesriikides, et kindlaks teha, kus meie panus oleks kõige suurema mõjuga," lisas Ahonen.

Põhjamaade Investeerimispanga omanikud on Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu.

NIB roll kaitseettevõtete finantseerimisel on oluline, kuna see saab rahastada väiksemaid projekte kui Euroopa Investeerimispank (EIB).

NIB president on praegu eestlane André Küüsvek.