Tähtajaks laekus kokku 66 muudatusettepanekut, millest olid Keskerakonna fraktsioonilt 16, EKRE fraktsioonilt ja liikmetelt 36 ning Isamaa fraktsioonilt ja liikmetelt 14 muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE) ütles, et komisjon jättis muudatusettepanekute loetelust välja kuus muudatusettepanekut, mis ei olnud kooskõlas kehtivate seadustega ja seega ei vastanud nõuetele.

"Osa muudatusettepanekuid ei olnud kooskõlas eelarves seatud eesmärkide täitmisega, milleks on jätkusuutlikum riigi rahandus, riigi kulude kokkuhoid ja eelarvepuudujäägi vähendamine, laiapindse riigikaitse tagamine ning majanduse toetamine," ütles Akkermann.

Ta lisas, et ettepanekute läbivaatamisel ja otsustamisel lähtus ta põhimõttest, et eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise korral tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. "Esitatud muudatuste katteallikad ei vastanud riigieelarve seadusele, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik neid ka toetada," nentis Akkermann.

Akkermann selgitas, et rahanduskomisjon tegi eelnõusse omapoolse muudatusettepaneku koostöös rahandusministeeriumiga, millega tehakse kulude ja investeeringute ümberjagamisi tulenevalt järgmise aasta riigieelarve eelnõu struktuurist. Need on seotud valitsusasutuste funktsioonide ümberjaotamisega.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et eelarves on jäänud veel mitme eraldise sisu avamata. "Seetõttu on raske otsustada nende sisu üle ja toetamise kohta. Eelarve vajab veel selgitamist enne eelnõu kolmandat lugemist," märkis Kokk.

Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2 protsenti. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4 protsendi võrra 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardi eurole.

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8 protsenti SKP-st, mis on 0,7 protsendi võrra kõrgem kui 2024. aastal.

Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk kolme protsendi tasemel SKP-st, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ca 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKP-st.