Lammutamisele minevatest hoonetest kaheksa asuvad Sompa linnaosas. Lisaks neile lammutatakse üks kortermaja Kukrusel ja teine Orul.

Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo sõnul jõuti Sompa kortermajade lammutamiseni kõige kiiremini, kuna osa neist olid juba tühjad ja nende väheste elanikega, kes hüljatud majades veel elasid, saadi kolimise suhtes kiiresti kokkuleppele. Suurema arvu elanikega kolemajade lammutamine võtab rohkem aega.

"Kõige problemaatilisemad ongi need suured paneelmajad, kus ka tihtilugu on ilmnenud, et on vastuseis maja lammutamisele ja keeldutakse ka asenduspinnast. Kui on täpselt poole peal seda elutegevust, siis seal tekivad vaidlusmomendid," rääkis Kaselo.

Linnapea sõnul on mõnel puhul selgunud, et linn peaks inimeste ümberkolimisele juurde maksma. "Kui minna ka edasi kohtusse ja neid inimesi ümber suunata, siis maksaks see meile mõnisada tuhat lisaks, nii et neid hooneid on meil palju ja loomulikult esimese prioriteedina võtame need hooned, millega on lihtsam asju lahendada ja kus on vähem elutegevust."

Ühtekokku peab linnavalitsus kevadeni ümber asustama umbes sadakond inimest. Riik on kümne Kohtla-Järve korterelamu lammutamist toetanud pea miljoni euroga. Mõni päev tagasi eraldas riik Ida-Viru omavalitsustele tühjenevate korterelamute probleemiga tegelemiseks veel kaks miljonit, millest pool läheb taas Kohtla-Järvele.

"See on ikka väga suur abi, muudab linnapilti kenamaks ja tõstab ka kinnisvara hinda. Kui on palju mahajäetud maju ja katkiseid aknaid, siis see meelitab üle Eesti erinevaid inimesi. Nii paljudki on öelnud, et Kohtla-Järve on justkui paradiis. Ela, kus tahad, majad igal pool vabad," lausus Kaselo.

Kui esimeses voorus keskendus Kohtla-Järve Sompa linnaosa kolemajade lammutamisele, siis riigi uue toetuse najal võetakse ette Järve ja Oru linnaosade tühjenevad elumajad. Tulevikus võiks Sompast ja Orust saada eramurajoonid, ütles linnapea.

"Noored pered tahavad siiski elada tänapäevastes tingimustes, kus on rohkem ruumi, on aed. On ju ka Orul väga ilus männimets, rongiühendus hea, tegelikult sinna suunda võikski liikuda, et rohkem inimesi kortermajadest võiks liikuda ka eramutesse või ridaelamuboksidesse."

Enne taasiseseisvumist elas suures Kohtla-Järves koos Jõhvi ja Kiviõliga 90 000 elanikku. Praegu on Kohtla-Järvel elanikke kolm korda vähem. Ainuüksi Sompa elanike arv on kahanenud viielt tuhandelt 800 inimeseni.