Riigikogu riigieelarve erikomisjon korraldas juunis Rail Balticu projekti puudutava arutelu ja küsis lisaks suuliselt räägitule kliimaministeeriumilt ka projekti kohta lisainfot.

Neljapäeval, ehk 7. novembril, läkitas kliimaministeerium komisjonile küsitud vastused. Ministeeriumi saadetud ajakavast lähtub üheselt, et praeguse kava kohaselt võiks küll raudtee valmida 2030. aastaks, kuid juhtimis- ja elektrisüsteemide ehitamine kestaks veel ka 2030. aastal.

Lisaks näeb ajakava ette, et raudtee testimine ja komisjoneerimine jätkub 2031. aastani, ehk seniks ei oleks võimalik raudteel kaupa ja inimesi vedada.

Taristuminister Vladimir Svet ütles, et tegelikult ei olegi praegu head teadmist, millal võiksid rongid Rail Balticul sõitma hakata ja esimene selline teadmine tekib järgmise aasta aprillis, kui on selge, mis saab praegu välja kuulutatud hangetest.

Lisaks toob kliimaministeerium kirjas riigikogu komisjonile, et kaalutakse suuri kärpeid algselt Rail Balticu algselt planeeritud mahust.

Nimelt tuleb suur enamus raudteest ühe rööpmepaariga, liiklusjuhtimine tuleb 80 protsenti plaanitust ja elektrifitseerimine 70 protsenti planeeritust, jäetakes ära 10. viadukti ehitamine, kohalikud peatused tulevad vähendatud mahus, Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid võivad väiksemad tulla, samuti ei ehitata Pärnu kaubaterminali Rail Balticu vahenditest.

Nende kärbete ja võimalike kärbete juures hindab Rail Baltic Estonia, et ehitusele kulub 3,07 miljardit eurot, ehk võrreldes näiteks Eesti järgmise aasta eelarvega, 15 protsenti riigieelarvest. Muidugi seda ei tule välja maksta ühel aastal ja enamus selle maksumusest peaks tulema Euroopa Liidu vahenditest.

Seni on Euroopa Liidu eelarvest rahastatud Rail Balticu Eesti osa ehitamist 730 miljoni euroga ja lisaks on Eesti riik eraldanud ehituseks 450 miljonit eurot.

Svet ütleb, et kogu kärpeplaan tõenäoliselt lähebki käiku. "Kuna see rongide tihedus, eriti tõenäoliselt esimese kümnendi jooksul, ei hakka olema selline, et seal oleks [ärajäätavaid asju] ilmtingimata vaja," märkis Svet.

"Ainuke võimalus Rail Baltic aastaks 2030 välja ehitada, on ehitada just seda, mis on ilmtingimata vajalik ja see, mis on võimalik jätta tulevikku, see jätta tulevikku," märkis Svet.

Vastuseks küsimusele, et kas tulevikus oleks võimalik nendeks kulutusteks Euroopa ühendamise rahastut kasutada, vastas Svet, et seda ei tea keegi.

Svet rääkis, et praeguse kava kohaselt on kavas järgmisel aastal välja kuulutada hange Rail Balticul sõitvate rongide leidmiseks ja Eesti Liinirongide kogemust arvestades võiks hankest rongide kättesaamiseni minna neli-viis aastat, ehk rongid oleksid raudtee võimalikuks valmimiseks olemas.

Viimaks märkis Svet, et tema jaoks ei ole lõpuks oluline, et kas rongid veavad Rail Balticul reisijaid aastal 2030, vaid et projekt valmis saab.

"Kui me vaatame seda, kuidas viimasel ajal on Rail Baltic liikunud, siis näeme, et hanked lähevad odavamaks. Näeme, et on võimekus teha isegi rohkem, kui oli algselt plaanis. Ja ma loodan, et kui me suudame seda tempot säilitada, siis meil kõik õnnestub. Aga me ei loo illusioone, et see on mingi väga lihtne küsimus ja et siin on kõik purgis," märkis Svet.