Trumpi meeskond on juba valmistanud ette korralduse lahkumaks leppest, millega riigid nõustuvad vähendama oma emissioone, et hoida temperatuuritõusu kahe kraadi piires võrreldes tööstuseelse ajaga.

Trump lahkus kliimaleppest juba oma esimesel ametiajal, lõplikult jõustus otsus päev pärast eelmisi presidendivalimisi. Joe Biden aga allkirjastas oma esimesel päeval presidendina korralduse leppega taasühinemiseks.

Kliimaleppest lahkumine on üks esimesi märke sellest, kuidas Trump plaanib Bideni pärandit presidendina olematuks teha. Biden rõhutas oma ametiajal oma administratsiooni rohelisi seisukohti ja suunas miljardeid taastuvenergia projektidesse. 

Valimiskampaania ajal lubas Trump korduvalt, et suurendab naftatootmist ning vähendab energiahindasid aastaga poole võrra. 

Biden pani pausile ka uute LNG ekspordilubade väljastamise, et uurida gaasitootmise keskkonna- ja majandusmõju. Trump plaanib Bideni pausi lõpetada.

California demokraadist kuberner Gavin Newsom ütles neljapäeval, et plaanib kohtus võidelda Trumpi katsetega osariigi keskkonnaregulatsioone piirata.

"Kas tegemist on meie põhiõigustega, reproduktiivõigustega või kliimameetmetega – me keeldume aega tagasi pööramast ja ei lase oma väärtusi ja seadusi rünnata," ütles Newsom.

USA eksperdi Andreas Kaju hinnangul on praegu oluline jälgida, kas Trump suudab tegelikult Bideni toetusi taastuvenergia tootjatele tagasi pöörata.

"Sest Ameerikas on taastuvenergia suurimad arendajad ennekõike vabariiklaste käes olevad osariigid: Texas, Alabama – klimaatilistel põhjustel, lõunapoolsed, palju päikest, palju tuult. Täna väga paljud neist ei ole huvitatud nende toetuste tagasipööramisest," selgitas ta.

Samuti tekitab küsimusi, kuidas käib rohepöördest eemaldumine kokku Trumpi valimiskampaaniat toetanud multimiljardäri, Tesla omanikust Elon Muski elektriautode tootmisega?

"See on kindlasti suur küsimus, mida paljud täna küsivad," märkis Kaju.

Pariisi kliimaleppe saatust mõjutavad Kaju hinnangul aga eelkõige hoopis uued kujunevad kaubandussuhted ja võimalikud tollisõjad. Ka Ukraina sõda on loonud uue reaalsuse.  

"Saksamaalgi me näeme praegu valitsust kukkumas, sealgi liberaalid panid lauale küsimuse, et kas Saksamaa ei peaks kliimakohustustes võtma äkki tagasihoidlikuma joone, et tööstus ja majandus saaksid kasvama," ütles ta.

Pariisi kliimalepe sõlmiti üheksa aastat tagasi ja selle eesmärk on hoida keskmise temperatuuri tõus maailmas alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.