"Eelmisel nädalal nägime, kuidas Saksamaa koalitsioon kokku kukkus. Alustuseks tegid lükke liberaalid oma nõudmistega ja sellest oli paista, et nad tahtsid murda ja olid valmis koalitsiooni murdma. Vallandades rahandusministri lõpetas seejärel Scholz kolmikkoalitsiooni," rääkis Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Thomas Michael Linsenmaier.

Linsenmaier märkis, et Scholzil oli plaan, et ta saab järgmiste valimistega oodata märtsini, aga nüüd survestavad nii opositsioon kui ka liberaalid, kes lahkusid koalitsioonist, et valimised toimuksid varem.

"Nüüd on ka avalikkus seda meelt. Võib olla, et valimised tulevad jaanuaris," sõnas analüütik.

Linsenmaier ütles, et populaarsusküsitlustest paistab, et peamine opositsioonipartei, konservatiivne CDU on juhtimas, teisel kohal on paremäärmuslik AfD.

"Need kolm parteid, kes olid valitsuses, on reitingutes päris madalal. Neil saab olema raske tulevastel valimistel. On suur tõenäosus, et me ei näe enam Scholzi juhitud SPD valitsust. Ükski kolmest koalitsiooniparteist ei saa võitu ennetähtaegsetest valimistest, vaid jõudu saavad juurde konservatiivsed parempoolsed ja äärmusparempoolsed, samuti on suur tõenäosus, et näeme parlamendis uut parteid – Bündnis Sahra Wagenknecht (BSW), mis on äärmusvasakpoolne populistlik liikumine," rääkis Linsenmaier.

Saksa välispoliitika tulevik sõltub suuresti valimistulemusest ja sellest, milline koalitsioon moodustatakse. Kuigi kõik on veel lahtine, on mõned jõujooned juba praegu märgata.

"Kõige rohkem tähelepanu tuleks pöörata AfD ja BSW võimalikule häältehulgale. Sest nende vaated Saksamaa osalusele välispoliitiliselt ja militaarselt, eriti mis puudutab Saksamaa toetust Ukrainale, on teistsugused kui teistel parteidel. Nemad on mõlemad oma valimisplatvormil Tüüringeni, Saksimaa ja Brandenburgi kohalikel valimistel välja öelnud, et tuleb piirata abi Ukrainale. Nende seisukoht on pigem, et Saksamaa peaks panustama rahu saavutamisse diplomaatiaga. Kui valmistulemused on sellised, et ükski nendest on valitsuse moodustamisel määrav, siis sellel on suur mõju Saksa välispoliitikale," rääkis Linsenmaier.

Linsenmaier märkis, et asekantsler Robert Habeck käis esmaspäeval välja ka ettepaneku teha otsus spetsiaalseks rahastuks (Sondervermögen) relvajõududele, kartes, et kui AfD ja BSW saavutavad enam kui kolmandiku kohtadest parlamendis, siis poleks see samm enam võimalik, sest selleks oleks vaja kahte kolmandikku häältest.

Kui järgmise valitsuse moodustavad peavooluparteid – CDU, SPD, rohelised, liberaalid –, siis Linsenmaieri sõnul suuri muutusi välispoliitikas ennustada ei saa. (Kuigi liberaalidel võib viimaste küsitluste järgi olla keeruline ületada isegi viieprotsendilist lävendit.)

"CDU on avalikult välja öelnud, et nad soovivad rohkem kulutada kaitsele: panna tööle selle n-ö Zeitenwende, mille ellukutsujaks oli Scholz, aga mis on nüüd toppama jäänud," märkis analüütik.

Praegune olukord Saksa poliitikas pole sugugi tavapärane.

Kriis on võibolla liiga tugev sõna, aga see on raputav olukord, sest seda tuleb vaadata ka USA valimiste kontekstis, leidis Linsenmaier.

"Praegu on vajadus stabiilsele juhtimisele, ka mõeldes Euroopa Liidule. Saksamaal pole praegu stabiilset valitsust ja ta ei saa seega olla tugev hääl Euroopa Liidus ajal, mil USA oma välispoliitikat kohandab. See on teistele Euroopa partneritele väljakutse, kas neil on võimalik Saksamaa rolli kompenseerida," sõnas Linsenmaier.

Brüggemann: oht uueks ebastabiilseks koalitsiooniks suur

Prognoos on see, et kindlat prognoosi pole, ütles Tallinna Ülikooli poliitilise ja sotsiaalajaloo professor Karsten Brüggemann Saksa poliitika lähitulevikust rääkides.

"Milline saab olema Saksamaa välispoliitika, sõltub valimistulemusest. Kui saavad enamuse AfD või BSW, siis on tavalisel Saksa poliitikal lõpp. Aga muidugi liiduvalimistel on teised tingimused võrreldes Ida-Saksa liidumaadega ning AfD ja BSW omavahel eriti hästi ka läbi ei saa," sõnas Brüggemann.

Brüggemann nentis, et praeguses olukorras midagi ennustada on väga raske.

"Kantsler Olaf Scholzi enesehinnang on vist väga kõrge, sest prognoosid näitavad, et tema SPD reiting on väga madal. Tema tegevus tundub avaliku enesetapuna, aga võibolla on tal mingi plaan. Ka 2021. aasta sügisel, eelmiste valimiste ajal, keegi ei uskunud, et just temast saab liidukantsler. Aga ta sai koalitsiooni kokku," sõnas Brüggemann.

"Ennustada saab seda, et kui kõik läheb tavapäraselt, siis CDU saab enamuse ja uus kantsler on Friedrich Merz. Aga kas CDU-l tuleb nii palju hääli, et ta saab kokku koalitsiooni, ei oska öelda. Me ju näeme, kui raske on see Tüüringis ja Saksimaal, kus AFD ja BSW moodustavad üle 40 protsendi. Praegustel andmetel on need kaks parteid idas aga tugevamad kui lääne liidumaades. Bundestagi valimistel nad nii palju hääli kokku ei saa, aga see võib olla ikka 25–30 protsenti –  kui nii juhtub, on teistel parteidel väga raske kokku panna toimiv koalitsioon. Raske olukord," sõnas Brüggemann.

Brüggemann kirjeldas, et Saksamaal on alati nii olnud, et valimiste resultaat on selline, et kaks parteid said koalitsiooniks hääled kokku.

"Praegune koalitsioon on esimene kord, kui eksperimenteeritakse kolme erakonnaga. Ma praegu ka ei näe seda, et erakorralistel valimistel kaks parteid võiksid saada nii palju hääli, et moodustada valitsuse. CSU juht Markus Söder välistas hiljuti rohelistega koalitsiooni. Kuna juba Ukraina abistamise küsimuse pärast CDU/CSR ei saa BSW-ga kokkuleppele, siis jääb neil ainult loota, et nad saavad kokku koalitsiooni SPD ja FDP-ga. Kas viimane aga saab vajalikud hääled, et üldse parlamenti pääseda, pole siiski selge – praegune reiting on selleks liiga vähe," rääkis Brüggemann.

Kindlasti on selle pärast suur oht, et tuleb jälle selline väga ebastabiilne koalitsioon, nentis Brüggemann.

Mertelsmann: Wagenknecht on kahtlane isik

"Praegu paistab, et Saksamaal tuleb uus suur koalitsioon, CDU ja sotsiaaldemokraatide vahel. Aga võivad juhtuda ka väga ebameeldivad üllatused: et AfD suurendab oma osakaalu või BSW satub parlamenti. Ei mina ega keegi tea, kuidas need valimised välja tulevad," sõnas Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann.

Et Saksamaa uued valimised tuleksid võimalikult ruttu, on vajalik ka sellepärast, et USA-s on varsti uus president, nentis Mertelsmann.

Rääkides AfD ja BSW negatiivsetest mõjudest, ütles Mertelsmann, et osa AfD-st pole kindlasti demokraatlik.

"BSW on aga vasakpopulistlik, osaliselt on seal vanad kommunistid-sotsialistid sees, osaliselt mingid alternatiivsed ökod, ja nad on Putini-sõbralikud. Liidumaade valimistel kukkus ju niiviisi välja, et nad mitte ainult ei saanud sisse, vaid päris demokraatlikud parteid peavad nendega koaleeruma," rääkis Mertelsmann.

"Pole ka selge, kas BSW on üldse demokraatlik: see on valimisliit "Vali mind, Sarah't!" – ülejäänud on tundmatud näod. See on ühenaisepartei. Naine, kes oli 1990-ndatel stalinist oma postsotsialistlikus parteis. Mul ei ole grammigi sümpaatiat tema vastu – ta on populist, ta oskab rääkida. Nagu hea klaverimängija, oskab ta õigeid toone leida, aga sisuliselt on ta väga kahtlane isik. Ta pole kordagi poliitilist vastutust kandnud – ja nüüd on tal Ida-Saksamaa liidumaades üle 15 protsendi toetust. Väga ebameeldiv. Nagu ka see teine – AfD," rääkis Mertelsmann.

Parlamendis saavad nad vähem kohti kui Ida-Saksamaal. Prognoosid on väga selged, nende toetus on endises SDV-s kõrgem, see on seotud sotsialismi pärandusega ja 1990-ndate kriisiga. Ei ole oodata, et need kaks kahtlast parteid saavad üleriigiliselt rohkem kui 35 protsenti, aga ka see oleks väike katastroof, sest paljud tähtsad ettevõtmised nad suudaksid palju raskemaks muuta.

Koalitsiooni lõhkimineku põhjustest rääkides ütles Mertelsmann, et nii SPD kui ka liberaalid lootsid koalitsiooni lagunemisest endale lisatoetust leida.

"Kuid need ei olnud ainult Scholz ja Lindner, vaid ka rohelised, kes mängisid koalitsioonis positiivsemat rolli, kui mõned ootasid. Neil kolmel enam ei klappinud. Nad pidasid kahele suurele kriisile vastu – esiteks koroona, siis Venemaa rünnak Ukraina vastu, aga praegu nad omavahel hästi ei klappinud. Ja juba ammu ei olnud see valitsus funktsioneeriv," sõnas Mertelsmann.

Üks ebameeldivus teise järel, kirjeldas Mertelsmann poliitilist olukorda Euroopas.

"Prantsusmaa valimised olid, nagu nad olid. Nüüd on mitu kuud üleminekuvalitsus Saksamaal. Olukord muutub ebameeldivamaks," sõnas Mertelsmann.

"Kui idapoolne surve suureneb, siis loomulikult on Balti riigid ja Poola eesotsas seda survet kandmas. Teiseks on Eesti hästi globaliseeritud riik: kui Euroopa Liidu majandusmootor hästi ei käivitu, siis seda märkame ka oma rahakotis," sõnas Mertelsmann Saksamaa ebastabiilse poliitilise olukorra mõjude kohta Eestile.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz vallandas 6. novembril oma rahandusministri Christian Lindneri pärast nädalaid kestnud vaidlusi valitsuse tulevase majandussuuna üle.

45-aastane Lindner on ärimeelse FDP juht, kes oli esitanud nädal varem 18-leheküljelise ultimaatumi, milles kutsus valitsust üles oma järgmise aasta eelarveplaane põhjalikult ümber kujundama.

15. jaanuaril 2025 toimub Scholzi valitsuse usaldushääletus.