Eesti Energia taastuvenergiatootjast tütarettevõtte Enefit Green netovõlg ulatus selle aasta kolmanda kvartali lõpus 663 miljoni euroni, eelmise aasta sama kvartali lõpus oli see 386 miljonit eurot ning 2022. aasta sel perioodil 116 miljonit eurot.

Samal ajal on Enefit Greeni rahavood äritegevusest liikunud kahanevas trendis. Kui veel 2022. aasta kolmandas kvartalis oli rahavoogude summa 31 miljonit eurot, siis tänavu kolmandas kvartalis üheksa miljonit eurot. Tõsi, võrreldes mullusega on see näitaja parem, kuna toona tuli kolmandas kvartalis äritegevusest rahavoogusid vaid kuus miljonit eurot.

Enefit Greeni finantssuhtluse juht Sven Kunsing ütles ERR-ile, et alates kolm aastat tagasi toimunud IPO-st on ettevõte teinud ajalooliselt suuri investeeringuid, et uusi taastuvenergia võimsusi turule tuua. Nimelt on Enefit Green viimase kolme aasta jooksul investeerinud tuule- ja päikeseparkidesse Eestis, Leedus, Soomes, Poolas ja Lätis kokku umbes miljard eurot.

"Me oleme oma toonast 457-megavatist tootmisvõimsust tänaseks kasvatanud juba üle kahe korra ja see on olnud kooskõlas meie tol ajal välja öeldud plaanidega," lausus Kunsing.

Kuna uute võimsuste väljaehitamine on olnud oodatust aeglasem, siis tähendab see, et üheaegselt pooleliolevate projektide hulk on olnud suur ja nende projektide panus rahavoogude genereerimisse oodatust väiksem.

"Siin on mängus ka keerulisemaid tegureid, mis on seotud meie varasemate elektri ettemüükidega läbi baaskoormuse PPA-de (Power Purchase Agreement ehk elektri ostumüügileping – toim), mis tähendavad, et toodangu puudujäägi korral ühel või teisel põhjusel tuleb elekter turult osta, et täita ettemüügi kohustusi," selgitas Kunsing.

Kunsing nentis, et väiksemad rahavood tähendavad muu hulgas kehvemat investeerimisvõimet, kuniks olukord stabiliseerub – varad hakkavad tööle ning asuvad rahavoogu tootma. See aga on tema kinnitusel praegu selgelt toimumas, sest lisaks Leedus sisuliselt valminud Akmene ja Šilale II tuuleparkidele on nüüd suurem osa Sopi-Tootsi tuulepargi tuulikutest elektrit tootmas.

"Praegu on ülalmainitud tegurid meie jooksvat investeerimisvõimekust piiranud, aga võib öelda, et seda on teinud ka elektriturul toimuv. Hetkel võib öelda, et lühiajaliselt on Balti turgudele lisandunud päris palju tuule- ja päikeseenergia võimsusi ning pooleliolevatest ehitustest lisandub neid veel," ütles Kunsing.

Nüüd kulubki tema sõnul aega, et need võimsused turule sobituksid ning usutavasti kohandub ka elektri nõudlus kasvanud kohaliku pakkumisega.

"Me ei ole käesoleva aasta jooksul uusi investeerimisotsuseid pidanud tegema ja me ei näe ka konkurente neid liiga suure hooga tegemas," lisas Kunsing.

Pooleliolevate ehitiste valmimiseks on tarvis laenata 180 miljonit

Kunsingu hinnangul ei ole Enefit Greeni probleemid siiski lahendamatud.

Kunsing tõi välja, et ettevõttel on piisavalt laenuvõimet ehk pangalaene, mis on juba sõlmitud, kuid veel mitte kasutusele võetud. Kolmanda kvartali lõpu seisuga on neil kasutusele võtmata 210 miljonit eurot investeerimis- ja 50 miljonit eurot likviidsuslaene. Laenude abil saab lõpuni ehitada praegu pooleliolevad ehitised, milleks on vaja umbes 180 miljonit eurot.

"Tuuleenergiale keskendunud tootjana on meie rahavoog kontsentreeritud peamiselt neljandasse ja esimesse kvartalisse, seega käesolevas ja järgmises kvartalis on see aeg aastast, mil me teenime suurema osa oma iga-aastasest rahavoost ning praegu on meil selleks ka oluliselt rohkem töös olevat elektritootmisvõimsust, millega seda rahavoogu kasvatada," ütles Kunsing.

Praeguste laenude kohta lisas Kunsing, et märkimisväärsem tagasimaksmine ootab Enefit Greeni alles 2026. aastal ja sellega ei tohiks probleeme tekkida, sest ettevõtte tootmisportfell on selleks ajaks praeguse teadmise kohaselt juba mõnda aega stabiilne ning genereerib piisavat rahavoogu, millest tulevasi tagasimakseid teenindada.

Kunsingu sõnul kasvab pooleliolevate ehituste, peamiselt Kelme I ja II tuuleparkide lõpuleviimisega järgmise aasta jooksul nende tootmisvarade elektritootmisvõimsus üle 1,2 gigavati. Neist tuuleparkidest esimene peaks osalise koormusega tootmist alustama veel sellel aastal.

"Näeme jätkuvat energiadefitsiiti oma peamistel koduturgudel Balti riikides ja Poolas, mistõttu oleme tootmisvõimsuste kasvatamisse sel määral panustanud," lausus ta.

Mullu ületas Eesti, Läti, Leedu ja Poola elektritarbimine kohapealset tootmist kokku üle 23 teravatt-tunni võrra. Eestis oli tarbimine tootmisest 3,5 teravatt-tundi suurem.

Kunsing lisas, et energia puudujääk tähendab kõrgeid elektrihindu ning sõltuvust naaberturgude impordist. Ühtlasi tähendab see tema hinnangul, et investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse energiapuudujäägiga turgudel on investoritele tulutoovamad kui mujal.

Samuti tõi Enefit Greeni esindaja välja asjaolu, et olemasolev energiatootmine Eestis ja Poolas on endiselt väga süsinikuintensiivne, sõltudes põlevkivist ja kivisöest.

"Tänase Euroopa Liidu turuloogika tingimustes tähendab see muu hulgas, et sellised tootmisviisid ei ole konkurentsivõimelised. Nende osakaal peab olemasoleva turuloogika tingimustes tulevikus vähenema," tõdes Kunsing.