Saksamaa valitsuskriis on küll miski, mille kohta võib öelda, et ainult see Euroopa poliitikaelu täielikust segipaiskamisest veel puudu oligi. Nii Donald Trumpi pooldajad kui vastased Euroopas arvestasid pigem Kamala Harrise võiduga USA valimistel, see arvestus läks nüüd vett vedama ja plaanid tuleb ruttu ümber teha.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni siseriiklik tähtsus on tema enda otsuste tõttu kiiresti vähenenud, mis on vähendanud aga ka Prantsusmaa välispoliitilist kaalu. See vähendas paratamatult ka Euroopa Liidu juhttelje, Prantsusmaa-Saksamaa telje tähtsust, seda enam, et telje teises otsas oli ettevaatlik Olaf Scholz.

Äsjase valitsuskriisi valguses aga paistab, et õige pea pole telje teises otsas enam tedagi. Scholz andis mõista, et on nõus valitsuse usaldushääletusega juba enne jõule, mis tähendab, et erakorralised valimised võivad tulla juba enne tuleva aasta märtsi.

"Ma lihtsalt ütlen, et ma olen selle poolt, et nii läheks, sest ka mina tahan, et see juhtuks kähku. Ma ei taha uut mandaati kelleltki teiselt, vaid ainult kodanikelt, tugeva toetuse kaudu SPD-le valimistel," ütles Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

See kõik tähendab mõneks ajaks peataolekut Prantsusmaa-Saksamaa telje Saksamaa otsas, mis eelneva valgel tähendab peataolekut kogu Euroopa Liidus. Nii võivad Donald Trump ja Vladimir Putin asuda üle eurooplaste peade kokku leppima, sest Euroopas õieti polegi kedagi, kes võiks isegi püüda neid takistada.

Teine probleem, mis Prantsusmaa-Saksamaa telje peataoleku ja Trumpi tagasivalimisega kaasneb, on paremäärmuslike poliitikute võimalik tähetund. Eeskätt Ungari peaminister Viktor Orban rõõmustas Trumpi võidu üle väga. Tundub, et tal koos Slovakkia ja Austria aatekaaslastega avaneb nüüd võimalus üle Euroopa ilma teha, muuhulgas maailmajao poliitikat Venemaa kasuks kallutades, sest jällegi, polegi enam õieti kedagi, kes Orbanit ja tema kaasvõitlejaid takistada suudaks.

"Tahan selles vastuses rääkida ka oma isiklikust suhtest USA valitud presidendiga. Ta on nüüd president ja just seda tahan ma lõpuks öelda. Nad tahtsid teda vangi panna, nad tahtsid tema vara konfiskeerida, nad tahtsid teda tappa ja nüüd on ta USA president. Ma olen ikka uhke, et saan võidelda koos nendega, kes tahavad rahva tahte pöörata praeguse võimueliidi vastu. Seda nimetataksegi demokraatiaks. Just see praegu juhtub," sõnas Viktor Orban.

Poliitikavaatlejad lohutavad siiski, et üle-Euroopalise paremäärmusluse tõusu võimalust Donald Trumpi valgel ei tasu siiski üle hinnata, sest näiteks Itaalia parempopulistist peaminister Giorgia Meloni ja Prantsusmaa paremäärmuslaste käilakuju Marine Le Pen ei suhtu Trumpi erilise vaimustusega, seda isegi hoolimata Le Peni üldiselt venesõbralikest hoiakutest.

Saksamaa enda puhul on tõenäosus, et paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) need võidab, mitte küll väga suur, aga siiski täiesti olemas. Veel suurem on võimalus, et koos vasakradikaalse ja väga Venemaa poole kaldu Sarah Wageknechti liiduga suudab Alternatiiv Saksamaale putinimeelse valitsuskoalitsiooni moodustada. Ka neid võimalusi ei tasu ekspertide hinnangul üle tähtsustada, sest kristlikud demokraadid juhivad praegu arvamusküsitlustes siiski 33 protsendiga. Seda on küll tublisti vähem nende hiilgeaegade tulemusest, kindlaks valimisvõiduks aga täiesti piisavalt.

"Ma ei eelda ja pole põhjustki seda eeldada, või isegi loota, et demokraatlik opositsioon, CDU/CSU, aga nüüd ka FDP, nõustuksid suuremeelse leppega, millega nad oleks nõus järelejäänud punarohelisel valitsusel paar järgnevat kuud üle elada laskma, hulga seadusi vastu võtma ja seejärel uutele valimistele minema. Seda lihtsalt ei juhtu," ütles Saksamaa aseliidukantsler ja majandusminister Robert Habeck.

Ning ehkki praeguse valitsuse erakondade toetus on kiires languses, neelab saksa rahvas ilmselt alla, kui kristlikud demokraadid mõnega neist koalitsiooni lähevad.

"Tõenäoliselt tuleb Saksamaal konservatiivide juhitav valitsus ja tõenäoliselt FDP, liberaalid, enam Saksamaa parlamenti, föderaalparlamenti sisse ei saa. Samas on meil tugev populistlik vasakpartei, Sarah Wagenknechti partei ja tugev paremäärmuslik partei, AfD. Sellel on muidugi mõju Saksamaa positsioonile Euroopas," ütles Müncheni Bundeswehri Ülikooli poliitikateaduste professor Jasmin Riedl.