Neljapäeval plaanib valitsus kinnitada Eesti seisukohad, mis esitatakse Euroopa Komisjoni teatisele 2040. aasta kliimaeesmärkide seadmiseks. See sisaldab soovitust, kui palju on vaja selleks aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähendada, et 2050. aastaks kliimaneutraalsus saavutada. 

Komisjon soovib seada Euroopa Liidu eesmärgiks heite vähendamise 90 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. Valitsuse kavandatava kliimaseaduse väljatöötamise tarbeks tehtud prognooside järgi suudaks Eesti praegu kavas olevate meetmete ja tehnoloogiliste lahendustega vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 82 protsenti ehk kaheksa protsendipunkti vähem, kui Euroopa Komisjon vajalikuks peab. 

Eesti sellele plaanile otseselt vastu ei vaidle, kuid valitsusele kinnitamiseks esitatud seisukohtades rõhutatakse, et Eesti saab nõustuda Euroopa Komisjoni ettepanekuga vaid eeldusel, et sellega koos lepitakse kokku seda võimaldavad eeltingimused ning järgneva 15 aasta jooksul võetakse kasutusele uued tehnoloogiad nagu näiteks süsiniku sidumine.

Ühtlasi peab Eesti vajalikuks 2032. aastal 2030. aasta eesmärkide täitmise hindamist. Seejuures tuleb hinnata ka tehnoloogia arengut ja teha mõjuhinnang liikmesriikide majandusele ja erinevatele sektoritele ning selle järgi 2040. aasta eesmärke kohandada.

Eesti rõhutab oma seisukohtades ka seda, et tööstuspoliitika peab kliimapoliitikat toetama, aga säilitada tuleb ka Euroopa Liidu riikide konkurentsivõime.

Eesti hinnangul peaks 2040. aasta raamistiku kavandamisel jätma ka liikmesriikidele paindlikkuse otsustada, millistes sektorites ja kuidas kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada.

Kliimaseaduse jaoks tehtud prognooside järgi avaldavad Eesti heitkogusele suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine, maanteetransport ja põllumajandus.  

Täiendav kaheksa protsendipunktiline heite vähendamine tähendaks uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ka lisanduvaid kulusid. Praegu planeeritud kliimaseaduse eelnõu meetmete elluviimine läheb riigile maksma 15 aasta jooksul kuni 2040. aastani üle kolme miljardi euro, millele lisandub üle 11 miljardi euro erasektori investeeringuid.

Eesti seisukohtade seletuskirja järgi on 2040. aastaks seatud kliimaeesmärk finantsturgudele ja tööstustele signaaliks, kuidas investeerida ja pikaajalisi plaane teha ning ettevõtjatel ja poliitikakujundajatel planeerida vajalikke investeeringuid töötajate oskuste arendamiseks.