Kavandatav Euroopa Liidu kliimaeesmärk seab sihiks vähendada 2040. aastaks CO2 heidet 1990. aastaga võrreldes 90 protsenti. Valitsuse prognooside järgi suudaks aga Eesti süsinikuheidet vähendada vaid 82 protsenti ehk kaheksa protsendipunkti vähem.

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ütles ERR-ile, et plaanitav EL-i kliimaeesmärk ei kohaldu otse Eesti eesmärgiks.

"Praegu arutluse all olev Euroopa Komisjoni ettepanek määrata Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiks 2040. aastaks 90 protsenti ei kohaldu otse üle Eesti eesmärkideks," selgitas Remmelgas. "Ettepanek käib kogu Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitele tervikuna ja hõlmab ka selliseid heiteid, mis ei kajastu riiklikes kliimaeesmärkides (nt rahvusvaheline merendus ja lennundus). Milline on sellest tulenev ootus Eestile, on lahtine."

EL-i 2030. aasta eesmärk Fit for 55 seab aga liikmesriikidele sama nõude, mis on liidul tervikuna, tõdes Remmelgas. "Aga uue eesmärgi osas seisame tugevalt selle eest, et arvestataks riikide eripäradega heite vähendamise eesmärkide jaotamisel," ütles ta.

Remmelgas märkis, et kliimaseaduse koostamine on andnud võimaluse väga põhjalikult läbi arvutada, kui palju Eesti suudab heidet vähendada praegu olemasolevate tehnoloogiatega – selle alusel on saanud riigi eesmärgiks heitmeid 2040. aastaks vähendada 82 protsenti.

"Selleks, et jõuda 90-protsendilise vähendamiseni, tuleb appi võtta tehnoloogiad, mida täna veel pole, aga mis on väga suure tõenäosusega 2040. aastaks siiski olemas," sõnas Remmelgas. "Nii eesmärgi jaotamist kui ka uute tehnoloogiate kasutusele võtmist rõhutame ka valitsuse kinnitatud seisukohtades."

Eesti lisatingimused EL-i kliimaeesmärgiga liitumiseks on järgmised: CO2 püüdmise, transportimise ning ladustamise või kasutamise tehnoloogiate osakaal eesmärgist tuleks siduda tehnoloogia arenguga; arvestatakse riikide senise panusega heite vähendamisse ning et riikidele antakse paindlikkus siseriiklike eesmärkide seadmisel. Samas tahaks valitsus siiski otsesõnu anda eesmärkidele Eesti nõusoleku.

Remmelgas lisas, et Eesti seisukohast rääkides on oluline meeles pidada, et praegu on tegemist alles eelkonsultatsiooniga ning et eesmärk vastu võetaks, peab selle kinnitama Euroopa Komisjon ja europarlament.

Valitsus kinnitas novembris Eesti seisukohad EL-i eesmärgi ettepanekuks vähendada 2040. aastaks CO2 heidet 1990. aastaga võrreldes 90 protsenti, tingimusel, et lubaduse elluviimiseks on olemas ka vajalik tehnoloogia. Detsembri keskpaigaks peavad riigikogu komisjonid eesotsas Euroopa Liidu asjade komisjoniga (ELAK) otsustama, kas toetavad valitsuse seisukohta.